[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

kile1 kile IisR spor L, Tür Iis Trm Lai Plt KJn Vil M T(kiĺe Ran Kam, kilõ San), kilõ Plv Räp Se; -kile Vig Juu Koe, -kele Aud kaerajahust (harvemini leivataignast) keedetud hapendatud puder, kiisel nüid tehatse kaera apurokka, üks järk `üidvad kile Var; kile tahtis [keetmisel] üsna oolega segada Mih; kile jahu `tehti kaerast Tõs; Aput leva tainast `võetaks kilet teha Hää; kilet `sü̬ü̬di piimaga Saa; piim apu nii kui kile Vil; kile keedets apu levä juurest Krk; kańepi`li̬i̬mi `panti kilele `otsa ja mugu `sü̬ü̬di Ran; ku inimene `õkva sureb, siss ta‿m `lämmi ja nõrk, nigu kile vajop kõ̭igile `poole Puh; kui kilet tahat tettä, siss tulep kaara jahu ärä sõgelda Nõo; kilõt sü̬ü̬di rõõsa pimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp Vrd kill1 || keetmata kaerajahuvedelik vedel, `keema panemata seda nimetati kile. - - ära keedeti, siis sai kisla Lai || hum seepPJg
kile2 kile g-da IisR,-dä Kod, kjõlõ g -da Khn; n, g killõ Võn V; n, g kille Ote Krl Har(g kilehe); kile p killet Hel; n, g kile Jäm Khk Pöi kõrge, kime, kriiskav (hääl) a. Laulab nii kile äälega Khk; härmoo·nik oli nõnda kile ealega Pöi; tüdrikud karisid kjõlõdate iäldegä Khn; mõ̭ni meesterass kõnõlass kah kille helüga nigu naistõrass Har; Kaśsikakk t́siirut́ `taiva all ja ai umma killõt hellü: viu-viu Rõu b. setu koori kõrgeim hääl koorih õ̭ks piat olõma torrõ ni killõ, muidu ei lää `höste; Ma kilksi killõt, nii õt helü tulõ õs inämp vällä Se
kile3 kile Kuu VNg Jõh spor Sa, Muh PJg(g -me), spor KPõ, VlPõ a. õhuke nahake, (naha)riba, kelme `sormed on kiles VNg; üks kile jähi vel pidama (murdunud kepil, kõrrel) Khk; kuuse kurdid - - [seemnetel] pisiksed kiled `külgis Vll; Kui sa looma ää tapad siis seal köhu peal on pisike kile Pöi; kisu kile naha pealt ää; keele alt lõigati kile `katki ja kohe akkas `reakima Muh; munal oo koa kile koore all; pilliroo kile (õhuke nahake siseküljel) Mar; soolikate `ümmer oo koa õhuke rasva kile PJg; kui vokk plõrises ja vibas, siis oli voki `lühtreauk ää kulund ja tuli `panna kasetohu kilet vahele Kei; kui varss süńnib sis on kile suu ees Juu; naha kilet `parkimese `juures `piale ei `jääta JMd; sia ploomi rasval on kile pial Koe b. õhuke kord, kirme millegi pealispinnal üle mere on ohukene jää kile kord Jõe; kile tuli `siepi `keitäes ka `pääle, sis `jäätigi `keitämine järell, ku juo kilesse ott Kuu; meri akkab `kinni minema, juba kile kord olle peal Muh; piimal põle koort `ühti, mudu vesi all ja kile peal Kse; eatisel ~ jääl on kile peal Plt c. (millegi väga õhukese või peenikese kohta) sie lang on nagu kile pienike Jõe; nii õhuke [riie] nagu pisike kile Pöi
kile4 kile VJg Trm Kod, kilõ Se
1. lstk kits sikuttall on kiletall, kitsettall on kidetall VJg; kile, kile `karja rhvl Kod; `kitsõ üldäss et kilõ; kilõ ja kid́o – kiä kui kuts; anna mullõ kilõ`piimä Se Vrd kilu4
2. int (kitse kutsumisel)VJg Trm Se kile kile tule VJg; mõ̭ni kuts: kilõ-kilõ – hõik mano Se
kile5 kile Khk Phl väga, liiga see taar on nii kile abu Khk Vrd kilgass2
kilep1 kilep g -i kõhn inimene nagu kilep, kis kõhna on Kod
kilep2 kilep van halli lehma nimiJõh

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur