kilama2kilamaKuuIisRKhkKaaPhaPöiPJgKJnSJnVilhiilgama, helkima; kaugelt või ähmaselt paistma, vilkuma On va kole mies, `silmad kilavad `teisel pias `ühte`puhku IisR; toŕn kolab nönda `vastu `pääva, laasid üsna kilavad Khk; Ella silmad kilavad meeste kohe Kaa; silmad kilavad peas kut öö kullil Pöi; Silmad kilavad peas nagu kassil PJg; uśsläks oea `põhja, `tömmas `keerdu ja `vahtis silmad kilasid peas SJnVrdkiilama1