kilama1kilamaKuuLügIisRJämKhkPJgHääKuuKJJnKadVJgSimILaiPilhvKJnSJnNõoVasa.karjuma, kiljuma, kilkama; kileda häälega hüüdma või laulma `ärga kilaga enämb, juba sie (hunt) läks sohu Kuu; Kilavad `nindat luust ja lihast käib läbi IisR; meni laul keib nii `körgest, üsna kilama vötab Khk; Mis ta kilab, kõrvad lähvad lukku Kad; Lapsed kilasid oma kilamisi Trm; lapsed, ärge kilage, kõrvad aeate lukku SJn; Äkki pist kilama, nigu süsti oles pantu Nõo; mia tu̬u̬ kut́sk sääl killaVas || ennast häälekalt kiitma Kilajate töö ei kanna kuskil õiget `viĺja TrmVrdkiilama2b.kiledalt kostma või kajama ääl kilab `metsas. nii kibest `uitab, keik metsad kilavad `vastu Khk