[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kilama1 kilama Kuu Lüg IisR Jäm Khk PJg Hää KuuK JJn Kad VJg Sim I Lai Pil hv KJn SJn Nõo Vas a. karjuma, kiljuma, kilkama; kileda häälega hüüdma või laulma `ärga kilaga enämb, juba sie (hunt) läks sohu Kuu; Kilavad `nindat luust ja lihast käib läbi IisR; meni laul keib nii `körgest, üsna kilama vötab Khk; Mis ta kilab, kõrvad lähvad lukku Kad; Lapsed kilasid oma kilamisi Trm; lapsed, ärge kilage, kõrvad aeate lukku SJn; Äkki pist kilama, nigu süsti oles pantu Nõo; mia tu̬u̬ kut́sk sääl killa Vas || ennast häälekalt kiitma Kilajate töö ei kanna kuskil õiget `viĺja Trm Vrd kiilama2b. kiledalt kostma või kajama ääl kilab `metsas. nii kibest `uitab, keik metsad kilavad `vastu Khk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur