kiim4kiim g `kiimiR/-e Lüg/, kiimiViKIkiin2 `kiimiga `raiuti `oksi puu `küljest Hlj; `jäätand maa või jää `raiuta `kiimega, sie võttab üväst `lahti Lüg; `kiimiga jämedi puid ei saa, `pieni puid saab `raiuda Jõh; kiimiga raiutakse agu ja lüiakse pienemaid `pulke pliidi alla `katki Kad; `kiskusivad kiimiga `piergu Iis; ei `kervega ole nii ia [hagu] teha kui kiimigaTrm || kiim õli nagu pu̬u̬l viil`meistrid. `eśte raiud `kervegä, siis kiimigä võtad siledäss [küna] põhja KodVrdkiil7, kiin2