[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kiiluma3 `kiiluma (ta) kiilub Jäm Ans Pha Muh Emm Käi Tõs Ris ViK I Plt, `kiilub Hlj VNg Lüg Jõh IisR
1. kumama, nõrgalt paistma; hõõguma; hingitsema, vaevaliselt põlema tuli `kiilub `metsas Hlj; nääd tuli viel `kiilu `pliitas VNg; päiv on juo menemäs, terä vähäkese `kiilub Lüg; Tael võttas tuld ja akkas `kiiluma IisR; lamp ei taha põleda, kiilub nigu tońdi silm VMr; tähäd `kiilusid `taevas VJg; `vaata kas süed kiiluvad viel või ei Sim; sial näisse üks tuli `kiiluma, lähme `voatama Trm; ühe kõrra Tõrma kabelis tuli `kiilunud Pal; pääv kiilub läbi `okste Lai
2. hiilgama, läikima a. (silmadest) silm `ninda `paistes et nattukene `kiilub Lüg; silmad kiiluvad `aigel inimesel Iis; uńdi silmad öö aeal kiiluvad Trm; kaśs lähäb `nurka pimedas, silmad kiiluvad Plt b. [umballikal] pialt `vuata ilus mua, `keskel aga veḱene nagu silm, kus vesi kiilub Kad Vrd kiilama1, kiiruma1
3. piiluma; silmi pilutades teraselt vaatama se `kiilub `silmaga VNg; Ei maga, `silmad `kiiluvad tekki`serva alt Jõh; Kiilu natuse ukse vahelt Jäm; ta `kiilub sεεlt nurga tagand; Lapsed käist lukioukust kiilumas Emm; mis sa tulid `siia `kiiluma Rak; `kiilujad silmad, terava `vaatusega silmad Sim; `niskesed äbokad kiilojad silmäd paessavad `ripsmite vahelt Kod || täna oomiku koit kiilub (päike läheb kohe pilve taha), täna pole ead `ilma `loota Pha Vrd kiilama4, kiilutama3