[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kiiluma1 `kiiluma (ma) kiilu(n) eP, `kiilun Kuu IisR Vai; `kiilma (ma) kiilu Ran Ote Plv Rõu; `kiilme Hls Krk
1. kiilu vahele lööma; (kiiludega) tihendama lagi kiiludaste, parand ko Jäm; mine kiilu tuuligu `aardam `kinni Khk; pügalpakk on õnalaga puu, kelle vahele [töödeldav] puu `kinni kiilutakse Pöi; Ukse tendrid said tugevasti kinni kiilut Emm; `kiilus `kirve varre `otsa `kinni Mär; `paĺkest lage `kiilusin, aeasin paĺgid üksteese ligi Tor; [sängi] külle laua `otsas oli kiil, kiiluti `kinni Nis; vändal on kiilud sees, kellega `kińni kiilutakse - - et ta öhö`tassa käib Juu; ma pea vi̬i̬l raasik kuhja varrast `kiilme Krk; ma lää `vällä vikatit `kiilma Ote; ma kiilo ratta õgvass Plv; põrmad kokko `kiiluʔ vaja Se || üles kaaluma, kergitama `laeva üles `kiiluma (kui on liivale kinni jooksnud) Rei
2. kiilu abil lõhestama Selle paku peab `luhki `kiiluma Jäm
3. õõnsusi, pragusid jne täitma; toppima `samblid kiilutasse `palkide vahele Khk; Lasnaga kaevati auk ning [tuuliku] sammas `aeti `püsti `sisse ning kividega kiiluti `ömbe`rinki kövast `kinni Pöi; kiilutse kivide vahed `kinni lubja ja kivi tükidega Tõs; kibi `kildusi kiilutakse [müürikivide] vahele Nis || kinni jääma `kaigepääld `seilid maha, et enamb `laeva `rohkemb kivije vahele ei `kiilu Kuu; `Kerves `kiilus puupakku `kinni IisR || fig vahele trügima Las ma `kiilun ka `seie vahele IisR; mis sa kiilud ennast vahele, kui kitsas on Var; `keegi `kiilus `sisse, vägise kiiluks `kuśkille `sisse Ris
Vrd kiilama5, kiilima2, kiilutama1

kiiluma2 `kiiluma, (ma) `kiilun Kuu, (ma) kiilun spor eP kiljuma; kilkama Suur valu otta `kiiluma Kuu; Lapsed kiilusid oues Jäm; inimesed panevad `naerma ja `kiiluma Muh; vad tüdrikud ja poisid segamisi - - mudku `kiilvad ja karivad `peale Mar; kõrvad juba lukkus so `kiilumisest Juu; naised tulevad `karjudes ja `kiiludes meda tied JJn; `aige kohe `kiilus valu käes Koe; tüdrukud kiiluvad KJn
Vrd kiilama2, kiilguma, kiiruma

kiiluma3 `kiiluma (ta) kiilub Jäm Ans Pha Muh Emm Käi Tõs Ris ViK I Plt, `kiilub Hlj VNg Lüg Jõh IisR
1. kumama, nõrgalt paistma; hõõguma; hingitsema, vaevaliselt põlema tuli `kiilub `metsas Hlj; nääd tuli viel `kiilu `pliitas VNg; päiv on juo menemäs, terä vähäkese `kiilub Lüg; Tael võttas tuld ja akkas `kiiluma IisR; lamp ei taha põleda, kiilub nigu tońdi silm VMr; tähäd `kiilusid `taevas VJg; `vaata kas süed kiiluvad viel või ei Sim; sial näisse üks tuli `kiiluma, lähme `voatama Trm; ühe kõrra Tõrma kabelis tuli `kiilunud Pal; pääv kiilub läbi `okste Lai
2. hiilgama, läikima a. (silmadest) silm `ninda `paistes et nattukene `kiilub Lüg; silmad kiiluvad `aigel inimesel Iis; uńdi silmad öö aeal kiiluvad Trm; kaśs lähäb `nurka pimedas, silmad kiiluvad Plt b. [umballikal] pialt `vuata ilus mua, `keskel aga veḱene nagu silm, kus vesi kiilub Kad Vrd kiilama1, kiiruma1
3. piiluma; silmi pilutades teraselt vaatama se `kiilub `silmaga VNg; Ei maga, `silmad `kiiluvad tekki`serva alt Jõh; Kiilu natuse ukse vahelt Jäm; ta `kiilub sεεlt nurga tagand; Lapsed käist lukioukust kiilumas Emm; mis sa tulid `siia `kiiluma Rak; `kiilujad silmad, terava `vaatusega silmad Sim; `niskesed äbokad kiilojad silmäd paessavad `ripsmite vahelt Kod || täna oomiku koit kiilub (päike läheb kohe pilve taha), täna pole ead `ilma `loota Pha Vrd kiilama4, kiilutama3