kiil2kiil (kiiĺ hv) /`kiili Vai/ g kiilu üld, kiiĺu KJn, kiiloMarRisSe, kiili ?KäiRei ?MärJMdJJnVMrVJgI, kiilaKrlHar, `kiiliR(`kiiluHljJõh) 1.kahe- või kolmetahuline teravaotsaline raud- või puuklots a.(puu, kivi jne lõhkumiseks) lüö tamale `kiili sise, siis `lähtö `lohkiVai; `Kiiludega löhub selle [puu] ää küllPöi; Äi ma `ilma kiilita seda pakku `katki saaRei; Sedä `rońti `talbõga `lõhki ei aa, piäväd raudkiilud olõmaKhn; kui iad kiilid olid, siis sai ikka not́tidest jäguJJn; kivi lõhutse kiiluge, si̬i̬ om rauast; Aja ku kiilu kivi sissi (teenijast, keda peab väga sundima) Pst; `olli kolm vaineli `kiilu, kui pu̬u̬ld `palki `lahki `aeti, muidu oless toeme `järgi ärä murdnuRan; `kiilaga `aetass nigu `puutki `lahkiSeb.(esemete, nende osade või liitekohtade ühendamiseks või tihendamiseks) `kaŋŋa `jalgudel on `kiilid - - `muidu ei `seisa ühes; `sukse `pengi kiil; mõnel [höövlil] on `kiilid kahe `aarased, `karnii·si `üövli kiil on ühe `aaraga; `kiilidega `aetasse [põrandalauad] `lihtiLüg; vikkasti `kanna kiil `lüia vahele, et vikkasti ei `liigu `õtsesJõh; ma pani `sönna pisisse kiilu vahele, niidtaa oo `jälle viśsKhk; pisike oo kiil ja suur puu `lõhkumise jaus oo talvKse; lüö kiilpingi jala `sisseRis; kiilud lüiakse vahele, et `äśti `kińni seesaksKos; vikati kiil läks lahti; `kiil on lüsi ja vitsa vahelVJg; adra kiil; kiil `sahkepuu all lü̬ü̬b `sahkepuu kõvemass `kińni; [käsikivi] kiili lü̬ü̬d lähemälle, siis kivi õli `kõrgel, siis sae keremältKod; kerves akkas `loksuma, lü̬ü̬n kiili vaheleÄks; [harkadra] Peräpaku ja raudpuu vahel `lü̬ü̬di kiil - - ku ader päräst `lahtises kueus, `lü̬ü̬di `kiilu kõvemasVil; teĺle ei seisä muidu kogusin ku peaks `kiilega kokku `lü̬ü̬mäTrv; sina pistä oma nuḱk nurga vahele ja ki̬i̬ĺ kiiluss `kõrva (öeld teiste jutu vahele segajale) Krk; [vikati] terä `panti, et ta äste maad ligi lõegass, tu̬u̬ `säeti kiilugaRan; ku jalasse om `amban ja kiiluga `kinni `lü̬ü̬du, siss na jäävä `pisti `saismaNõo; ürsil olli suur truĺl, raamistik maan, `kiilega kokku `lü̬ü̬düKam; kui kirves ei olõ kõva sõ̭ss lüüväss kiil `sisse; härg`hü̬ü̬li kiilHar || `kiiliga toppita vorokad `seinävarade vaheleLüg || kiilukujuline raud leivanõu kaapimiseks – Hää || humpeenis taal om tubli kiil; tä laśk `hindäle kiilo `persehe aiaʔSe; kiilu andmapalju kulutama nüid o leväl nõnda `kiilu ant, et üit́s nutik vi̬i̬l [järel]; kate kardulte vahe aig, muutku anna leväl `kiiluKrk 2.puunagi, varn odeti `vartad `kiili `otsastVNg; kiil, `sinne `pääle on üvä `panna `riidi rippumaieLüg; pane kuub ki̬i̬li `õtsa ja vü̬ü̬rätt `sinna `piäleKod || vai lauda seinas lehma lõa sidumiseks pane `kiili ülemälle - - kui kiil on madalal, lehm võib jalaga `kütkmesse `assuKod 3. a.kolmnurkne vahetükk, siil; kiilukujuline kaunistus sukkale tehasse taha sukka `kiilud ehk `viklidJõh; see piisike kiiluga särk oliAud; `kiildega `ruosidega sukad (Jüri naise rahvarõivastel) Jür; tõene tõeselpu̬u̬l [suka] `kanda one kiilid; kanna kiil lapi kõrvalKod; [kindale] `tehti `pöidla `kohta kiil `pialeLai; aga maa `kondsa kokku ei võeta, t‿om laǵa ja `kootass sisskiilu sinna kõrvaleNõo; olliʔ iks kiiluʔ lajol `kaskil, et siiluʔ `häste vahele tulõvaʔKan; `rõiva kiilokõnõ vaja `vaihhõlõ `pandaʔ Se || [talumaa] kiilu `viisi läb `sisse `mõisa `mõtsa nigu sia säĺgTrvb.õhuke tükk, kild ma lõegassi tolle suedsutedu lappe küĺlest paar liha`kiiluNõo; Aidast tõi [sõira] ja `lõiksi laua pääle ilusa˽ kiilaʔHar; `sahvte - - võit `ki̬i̬täʔ `paĺjest maŕost vai ubina `kiilagaʔRäpVrdkiilak(as)1 4.muid tähendusi a.valguse peegeldus veepinnal Puagi tulõ kiil vee piäl `selgest nähä; Üks puät sõedab kuu kiiluss; Pääväkiiluss paõstab üks lobiKhnb.luõdõst võtab kiilu `alla, akkab seletämä (taevas hakkab selginema) KhnVrdkiilus2