[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kiil1 kiil eP(kiiĺ Trm), g kiili (g kiilu Mih Tõs Tor), `kiili R(n `kiili Vai)
1. kiililiste (Odonata) seltsi kuuluv putukas `kiilisi on `mitme tahulisi. `toised on vie `kiilid VNg; ühed on suured `koltsed kiilid, nee on suured kut linnud; ühed allid - - `pitkade tiivastega kiiliks `üitasse Khk; need latika kiilid oo kihtised; mõnikord oo `pissed kiilid, siis oo latikad koa nagu vihalehed, aga kui oo suured kiilid ja paĺlo, siis oo suured latikad Mar; vata merest kadovad kalad ära, sellepärast neid `kiilisi põle nii paelo Lih; suured kiilud `lendvad vee piäl, kahed tiiväd `küĺgis Tõs; Kui sui paõlu `kiilä lennäb, `tullõ sõda Khn; kiilid on `rohkemb vie jääres Iis; [kanad] mis `kiilide aeg väĺlas, need kohe on munemisest `lahti Äks
2. kiin (Hypodermatidae ja Oestridae) `luomad `kartad `kiili, `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast Vai; obuste kiilid on pisised `koltsed kut puu mesilased Khk; Kiilid on `väljas, `veised äi seisa änam karjamal Pöi; see kiil on pisigeine all, temal pitk ora `perse `otsas, sennega tema pistab Emm; Kiilid lendavad, sadu tuleb; noorde inimeste `kohta `öötasse - - just nagu kiil nende `perses, kis neid takka aab Mar; `kiilisi põle tänäbu `näintki Juu; kohiärjad suured, vata palavaga kardab `kiili VMr; obuse nina kiil VJg; obuse jala kiil on erilaise `muodi, piriseb obuse jala `ümber `augusti kuus IisK; kiil on pitk ja piänike, piha piält piänem, `perse piält paksem Kod; obene noogutab siis, kui kiil ninasse tükib Ksi; nagu ärja `persses kiil Plt
3. kiinijooks üks pasane vasikas aeab `terve karja `kiili Lai; kiili, kiilu ajama ~ jooksma ~ kargama ~ laskma kiini jooksma `karjatsed ajavad `lehmäd `kiili `juoksema, `tievad pz-z-z Lüg; `Lehmad `tõstasivad sabad `püsti ja panivad `kiili `juaksu Jõh; Äi tema läbe ühte tööd viisipärasti ää lõpeta, paneb just kut kiili karates teisale Kaa; Kui sui `veised `kiili `kargasid, siis läks kõue ilmaks Pöi; Lehmad akkasd kiili aema Emm; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig; ärg akkas `kiili `kargama Lih; lehmad joosevad `kiilu palavaga Tor; nüid nad (veised) lasevad `kiili nõnna et Juu; vanass juanipääväl ei `antud lehmile juada, siis ei juakse `kiili Kod; `kiili `jooksmine on augusti kuul Lai || fig sihitult askeldama mis te (lapsed) sii kihelete, `kargate `kiili Muh; Küll ni̬i̬d naesed jooksevad kiili KJn; kiiliga kihutades sene `kiiliga (suure tuulega) ku tulo se vene siss, pano menemä Vai; kaśs läks selle tulise kiiliga `välja Muh; üks veis tuli jälle kiiliga `sõites Vig; tuleb kari kiiligä kodo; eläjäd tulid kiiligä metsäss Kod; valge vasika kiil sportlik mäng `Neljäkäppili ja jalg `püsti viel sai `mendud edesi. `Üäldi `valgevasika kiil Jõh
Vrd kiilik, kiim3, kiin1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur