kiil1kiileP(kiiĺTrm), g kiili (g kiiluMihTõsTor), `kiiliR(n `kiili Vai) 1.kiililiste (Odonata) seltsi kuuluv putukas `kiilisi on `mitme tahulisi. `toised on vie `kiilidVNg; ühed on suured `koltsed kiilid, nee on suured kut linnud; ühed allid - - `pitkade tiivastega kiiliks `üitasseKhk; need latika kiilid oo kihtised; mõnikord oo `pissed kiilid, siis oo latikad koa nagu vihalehed, aga kui oo suured kiilid ja paĺlo, siis oo suured latikadMar; vata merest kadovad kalad ära, sellepärast neid `kiilisi põle nii paeloLih; suured kiilud `lendvad vee piäl, kahed tiiväd `küĺgisTõs; Kui sui paõlu `kiilä lennäb, `tullõ sõdaKhn; kiilid on `rohkemb vie jääresIis; [kanad] mis `kiilide aeg väĺlas, need kohe on munemisest `lahtiÄks 2.kiin (Hypodermatidae ja Oestridae) `luomad `kartad `kiili, `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemastVai; obuste kiilid on pisised `koltsed kut puu mesilasedKhk; Kiilid on `väljas, `veised äi seisa änam karjamalPöi; see kiil on pisigeine all, temal pitk ora `perse `otsas, sennega tema pistabEmm; Kiilid lendavad, sadu tuleb; noorde inimeste `kohta `öötasse - - just nagu kiil nende `perses, kis neid takka aabMar; `kiilisi põle tänäbu `näintkiJuu; kohiärjad suured, vata palavaga kardab `kiiliVMr; obuse nina kiilVJg; obuse jala kiil on erilaise `muodi, piriseb obuse jala `ümber `augusti kuusIisK; kiil on pitk ja piänike, piha piält piänem, `perse piält paksemKod; obene noogutab siis, kui kiil ninasse tükibKsi; nagu ärja `persses kiilPlt 3.kiinijooks üks pasane vasikas aeab `terve karja `kiiliLai; kiili, kiilu ajama ~ jooksma ~ kargama ~ laskmakiini jooksma `karjatsed ajavad `lehmäd `kiili `juoksema, `tievad pz-z-zLüg; `Lehmad `tõstasivad sabad `püsti ja panivad `kiili `juaksuJõh; Äi tema läbe ühte tööd viisipärasti ää lõpeta, paneb just kut kiili karates teisaleKaa; Kui sui `veised `kiili `kargasid, siis läks kõue ilmaksPöi; Lehmad akkasd kiili aemaEmm; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääresVig; ärg akkas `kiili `kargama Lih; lehmad joosevad `kiilu palavagaTor; nüid nad (veised) lasevad `kiili nõnna etJuu; vanass juanipääväl ei `antud lehmile juada, siis ei juakse `kiiliKod; `kiili `jooksmine on augusti kuulLai || figsihitult askeldama mis te (lapsed) sii kihelete, `kargate `kiiliMuh; Küll ni̬i̬dnaesed jooksevad kiiliKJn; kiiliga kihutades sene `kiiliga (suure tuulega) ku tulo se venesiss, pano menemäVai; kaśs läks selle tulise kiiliga `väljaMuh; üks veis tuli jälle kiiliga `sõites Vig; tuleb kari kiiligä kodo; eläjäd tulid kiiligä metsässKod; valge vasika kiilsportlik mäng `Neljäkäppili ja jalg `püsti viel sai `mendud edesi. `Üäldi `valgevasika kiilJõh Vrdkiilik, kiim3, kiin1