kiibakaskiiba|kas g -kaJõeKrjKirKseMihTõsHääKadPltHar/-ss/, `kiiba-HljIisR; kiiba|k g -kuIRanPuhVõnV(-gu, -ko) 1.kõhn, kiitsakas Kiibaka kondigaKrj; ää `kuivand nagu kiibakasKir; Sa oled ka naa kiibakasse jäendMih; kiibakas, kuivetand inime või luomKad; kiibak lehmTrm; sii (siga) one `õige kiibakKod; `kangesti siuke kiibakas teine, ei tea kas on õite `aigePlt; kõhn nigu kiibakRan; Esi nigu kiibak a jala omma väledaPlv; väiko kasvogaʔ ku kiibakRäpVrdkiivakas, kääbakas 2.õhuke leivaviil Õhukõsõ kiibaku olliva lõõgatuVõn; mis tast kiibakust saaUrv; üte kiibaku lõõgaśs mullõ nigu paaŕ kõrd `suuhtõ `pandaʔRäp; leevä ḱiibakSeVrdkiip4 3.vigane – JõePltkiibakas on pikk ja `viltu `jalgadega käib, kas käsi voi jalg on koverJõe 4.a.kipakas, kergesti ümberminev ja ega nied ole nüüd `paadid ka - - temal ei ole juo magu midagi, mis `kannab, nied on kole `kiibakad, vai `lähvad `ümber `kergesteHlj; kiibakas paat́Tõsb.rahutu, püsimatu (inimene) kiibak laitsPuhc.peru hobõnõ om kiibak sääne, et ei võta `ku̬u̬rmat `perrä `höste ja mõ̭ni pill kusõga kaʔ, kui `aama nakat ja `persega pillSe