Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 4 artiklit
k kaa VNg (p `kaad[a]) Jaa Trm Pal, kee Tõs, kie Khn, kii Pal KJn, ki̬i̬ Kod Krl kirjatäht; k-tähe nimetus ei saand `rääkida sie vanamor ikke `kaada VNg; Kirikus ma olen esimene mees, körtsis ma seisan ukse ees, suka ja särgi viimane, kübara ja `käise esimene ja `jeesusest ma ep tea midagi = täht k Jäm; kahara peag‿kaa Jaa; `kirvõ`muõdi kie (k), kirja`muõdi kie (g) Khn; Palamuses õli kii, Tõrmas õppavad `lapsi lugema kaa, ell Pal; kaks `essu ja kaks kiid KJn; imä opaśs `täh́ti ki̬i̬, li̬i̬, mi̬i̬, ri̬i̬ Krl
kee1 n, g kee p -d S L/
ki̬i̬ Hää/
Nis Juu HJn Lai; n, g kie p -d Hlj VNg Jõh Ris Kei Hag Kos Amb ViK; n, g ki̬i̬ p -d I;
kesi g kee p -d Muh;
kesi g kee p kett Muh Hi1. köie, lõnga, patsi jne keere, säie kolme `keega pat́s Ans;
keera kööve kee `kinni,
köis lammub tükkis εε Khk;
takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis;
Ohjad olid kolme keega,
köis viie keega Pöi;
vahel `keerti piitsa veel kanepitest,
mitu kett `pandi kokku;
kard `keega `neatati `paelu,
kard keed `pandi `lõngade vahele,
siis `kiiskas Muh;
paelad olid kolme `keega Vig;
köiel `tehti eies,
kui keer `piale `löödi,
siis oli köie kee,
kui need keed kokku `löödi,
siis tuli köis;
mida `rohkem `keesid kokku lüiatse,
seda tugevam köis saab Kse;
Põõnusepael oli kahest keest keerutatud `pastlipael Han;
enne `tehti takudest need keed pööra pial `valmis;
kahe `keega oo keerutud ja kolme `keega juba oo naaritsetud Tõs;
`pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem;
ma naaritse `paela kolme neĺla `keega Aud;
kolmest kiest löng on kolme `korne Ris;
`laia `paela `tehti `kümne `keega Nis;
`enne kierutatakse kied `valmis ja siis neist `kiedest `tehtakse köis `mitme kortselt aga tahetakse Kad;
kolme `keega plet́t Lai2. ehtekett, kaelakee `ennevanast lükkiti keik obe `rupla tükkid kie sise,
`üöldi `kannaga `rupla tükki VNg;
Pani uuri suure pitka `keega `kaola Emm;
piiskopidel oo `keega rist `kaelas Tor;
kie `tehti naeste pika `juustest kui ilusad `juused olid,
siss oli kie nagu kuld Hag;
keede lõngid tulid üsnä üle rinna Juu;
elmed on ja kaalakeed,
edemält `kańti `mussa siidi`paala kaalan,
eks näid `keesid õle `kõikisugusid Kod Vrd keed,
keerd,
keere,
kei,
kesi
kesi1 kesi g kee (
kie,
ki̬i̬) p kett R eP(p keed Var, g kede Kod MMg)
V; n, g, p kesi Hää;
kesi pl kesid Vai Vil, g kese Se Lut;
kesü San; n, g kee Jäm,
kii Vil väliskest, nahk a. sag pl viljatera kest, sõkal (hrl odral ja kaeral) `otrakesi `leiba `anneda - - `siale VNg;
`iired tegid `vilja lesemest,
`laastavad kesist Jõh;
`kerge kut kee kot́t;
oma tuuligul `tangu `tehti,
jähid keed `sisse,
sai pohe`moldis uhjudud,
tuul viis keed ära Jäm;
kis neid nisu jahusid ühe kora `söölus – nee joosedati ketega `katki;
mis sa ketest sööd – `akvad `kurku `kinni (öeld halbade tangude kohta) Khk;
viljal oma kesi ika `ümber Muh;
odrad said sõelajahuks `tehtud - - sõela jahul oli tihe sõel,
mis kõik keed `väĺla võt́tis Rid;
kliid oo rukkil ja nisul,
odradel oo keed Var;
rukileib oo jo ketega,
keed olid sees Aud;
rukkil ei ole nii paksud kied kui testel `viljadel;
panen kesi sigadelle süöma `piale Amb;
kui kie viirud on jahu pial,
siis on koid sies Iis;
kee puru on se kaera jahu;
nisu terad `tehti vaest märjast `enne javatamist,
siis ei lähnud kett püili `ulka;
kaera keed on paksud;
sõelad võtavad [jahvatamisel] kett `väĺja,
aga kui paĺlalt kivide vahel õerud,
siis jäävad keed jahude `sisse Trm;
ku tambiti [uhmris] `õtru pekseti ketess `puhtass. pekseti keded maha;
keded koŕjati kuĺbiga ärä [supi pealt]; tambiti [uhmris otri] kuńni kedele läksid (keed lahti tulid); kama javatatse ketegä,
kruavitasse ärä küll;
`kiisli jahu jäeb ketegä Kod;
keed pannasse `loomadelle,
suĺbi `piale Lai;
tangu keed Pil ||
kerge, väikese tuumaga viljatera, kõlu(d) tühjad keed,
mis `alla tuule lähäb,
kus iibikest sees ei ole Juu;
`rehte peksad,
siss jäävad alakad üle,
niid on kiid Vil ||
fig Kesi lööb `perses pilli (näljasest) VNg;
Mis ta koa uhkustab,
enesel kesi lööb perses pilli;
sügise ikke suured saamad,
kebade keed magusad Mär;
sügise on suured söögid,
kevade on keed magusad Lai b. ussi (mahajäetud) kest, nahk –
V uśs lätt ki̬i̬ seest `vällä Urv;
sivvu kesi Vas;
huśsi kesi,
tuu tulõ `maahha sääne kui tuṕp päält;
huśsi kesi om suuŕ ruuh́ seto naisil Se;
siu kesi,
mia heit är keväjä maha,
tuu um ruuh Lut c. (õhuke) nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk Kui töńn täis,
sis keśü laḱka tönni pääle,
rasu sisse San;
lappõrasval om kesi `ümbreʔ. inne tsagimallõ `pandmist `kiśti kesi `ümbrelt ärʔ;
Ku˽kesi `ümbre˽`pańti [rasvapätsile] sõ̭ss es lähä˽vahatsõs,
`saisõ illus;
Ku `haigõllõ `käele `ko·mbre·śsi tet́ti,
sõ̭ss `pańti rasva kesi `ümbreʔ,
villadsõ rätiga˽köüdeti kińniʔ Urv;
aŕst ülnüʔ et mehel mao kesigi um `kat́skiʔ,
kuiss tu̬u̬ siss `ello saa jäiäʔ Vas; [rasv võetakse ära] `paĺlass kesi jääss `perrä. tõmmatass rasv ki̬i̬ päält maha Krl;
rasva kesi Vas;
naha kesi Se Vrd kese2,
kest1,
kesu
ketelik ki̬i̬, ki̬i̬, ketelikku rhvl Hls