[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 4 artiklit



k kaa VNg (p `kaad[a]) Jaa Trm Pal, kee Tõs, kie Khn, kii Pal KJn, ki̬i̬ Kod Krl kirjatäht; k-tähe nimetus ei saand `rääkida sie vanamor ikke `kaada VNg; Kirikus ma olen esimene mees, körtsis ma seisan ukse ees, suka ja särgi viimane, kübara ja `käise esimene ja `jeesusest ma ep tea midagi = täht k Jäm; kahara peag‿kaa Jaa; `kirvõ`muõdi kie (k), kirja`muõdi kie (g) Khn; Palamuses õli kii, Tõrmas õppavad `lapsi lugema kaa, ell Pal; kaks `essu ja kaks kiid KJn; imä opaśs `täh́ti ki̬i̬, li̬i̬, mi̬i̬, ri̬i̬ Krl
kee1 n, g kee p -d S L/ki̬i̬ Hää/ Nis Juu HJn Lai; n, g kie p -d Hlj VNg Jõh Ris Kei Hag Kos Amb ViK; n, g ki̬i̬ p -d I; kesi g kee p -d Muh; kesi g kee p kett Muh Hi
1. köie, lõnga, patsi jne keere, säie kolme `keega pat́s Ans; keera kööve kee `kinni, köis lammub tükkis εε Khk; takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis; Ohjad olid kolme keega, köis viie keega Pöi; vahel `keerti piitsa veel kanepitest, mitu kett `pandi kokku; kard `keega `neatati `paelu, kard keed `pandi `lõngade vahele, siis `kiiskas Muh; paelad olid kolme `keega Vig; köiel `tehti eies, kui keer `piale `löödi, siis oli köie kee, kui need keed kokku `löödi, siis tuli köis; mida `rohkem `keesid kokku lüiatse, seda tugevam köis saab Kse; Põõnusepael oli kahest keest keerutatud `pastlipael Han; enne `tehti takudest need keed pööra pial `valmis; kahe `keega oo keerutud ja kolme `keega juba oo naaritsetud Tõs; `pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem; ma naaritse `paela kolme neĺla `keega Aud; kolmest kiest löng on kolme `korne Ris; `laia `paela `tehti `kümne `keega Nis; `enne kierutatakse kied `valmis ja siis neist `kiedest `tehtakse köis `mitme kortselt aga tahetakse Kad; kolme `keega plet́t Lai
2. ehtekett, kaelakee `ennevanast lükkiti keik obe `rupla tükkid kie sise, `üöldi `kannaga `rupla tükki VNg; Pani uuri suure pitka `keega `kaola Emm; piiskopidel oo `keega rist `kaelas Tor; kie `tehti naeste pika `juustest kui ilusad `juused olid, siss oli kie nagu kuld Hag; keede lõngid tulid üsnä üle rinna Juu; elmed on ja kaalakeed, edemält `kańti `mussa siidi`paala kaalan, eks näid `keesid õle `kõikisugusid Kod
Vrd keed, keerd, keere, kei, kesi
kesi1 kesi g kee (kie, ki̬i̬) p kett R eP(p keed Var, g kede Kod MMg) V; n, g, p kesi Hää; kesi pl kesid Vai Vil, g kese Se Lut; kesü San; n, g kee Jäm, kii Vil väliskest, nahk a. sag pl viljatera kest, sõkal (hrl odral ja kaeral) `otrakesi `leiba `anneda - - `siale VNg; `iired tegid `vilja lesemest, `laastavad kesist Jõh; `kerge kut kee kot́t; oma tuuligul `tangu `tehti, jähid keed `sisse, sai pohe`moldis uhjudud, tuul viis keed ära Jäm; kis neid nisu jahusid ühe kora `söölus – nee joosedati ketega `katki; mis sa ketest sööd – `akvad `kurku `kinni (öeld halbade tangude kohta) Khk; viljal oma kesi ika `ümber Muh; odrad said sõelajahuks `tehtud - - sõela jahul oli tihe sõel, mis kõik keed `väĺla võt́tis Rid; kliid oo rukkil ja nisul, odradel oo keed Var; rukileib oo jo ketega, keed olid sees Aud; rukkil ei ole nii paksud kied kui testel `viljadel; panen kesi sigadelle süöma `piale Amb; kui kie viirud on jahu pial, siis on koid sies Iis; kee puru on se kaera jahu; nisu terad `tehti vaest märjast `enne javatamist, siis ei lähnud kett püili `ulka; kaera keed on paksud; sõelad võtavad [jahvatamisel] kett `väĺja, aga kui paĺlalt kivide vahel õerud, siis jäävad keed jahude `sisse Trm; ku tambiti [uhmris] `õtru pekseti ketess `puhtass. pekseti keded maha; keded koŕjati kuĺbiga ärä [supi pealt]; tambiti [uhmris otri] kuńni kedele läksid (keed lahti tulid); kama javatatse ketegä, kruavitasse ärä küll; `kiisli jahu jäeb ketegä Kod; keed pannasse `loomadelle, suĺbi `piale Lai; tangu keed Pil || kerge, väikese tuumaga viljatera, kõlu(d) tühjad keed, mis `alla tuule lähäb, kus iibikest sees ei ole Juu; `rehte peksad, siss jäävad alakad üle, niid on kiid Vil || fig Kesi lööb `perses pilli (näljasest) VNg; Mis ta koa uhkustab, enesel kesi lööb perses pilli; sügise ikke suured saamad, kebade keed magusad Mär; sügise on suured söögid, kevade on keed magusad Lai b.  ussi (mahajäetud) kest, nahkV uśs lätt ki̬i̬ seest `vällä Urv; sivvu kesi Vas; huśsi kesi, tuu tulõ `maahha sääne kui tuṕp päält; huśsi kesi om suuŕ ruuh́ seto naisil Se; siu kesi, mia heit är keväjä maha, tuu um ruuh Lut c.  (õhuke) nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk Kui töńn täis, sis keśü laḱka tönni pääle, rasu sisse San; lappõrasval om kesi `ümbreʔ. inne tsagimallõ `pandmist `kiśti kesi `ümbrelt ärʔ; Ku˽kesi `ümbre˽`pańti [rasvapätsile] sõ̭ss es lähä˽vahatsõs, `saisõ illus; Ku `haigõllõ `käele `ko·mbre·śsi tet́ti, sõ̭ss `pańti rasva kesi `ümbreʔ, villadsõ rätiga˽köüdeti kińniʔ Urv; aŕst ülnüʔ et mehel mao kesigi um `kat́skiʔ, kuiss tu̬u̬ siss `ello saa jäiäʔ Vas; [rasv võetakse ära] `paĺlass kesi jääss `perrä. tõmmatass rasv ki̬i̬ päält maha Krl; rasva kesi Vas; naha kesi Se
Vrd kese2, kest1, kesu
ketelik ki̬i̬, ki̬i̬, ketelikku rhvl Hls

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur