[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kihvt kihvt g kihvti Sa(kift Jäm Khk) Muh/-hf-/ Emm Han Tõs Tor Saa K I Krk spor T, kih́vt Har Rõu Plv(-ht) Vas Räp Se(-ht); kihvt g `kihvti Kuu VNg IisR Vai; kiht g `kihti Kuu VNg, g kihti, kihi Emm Rei L(kih́t Kse Han) spor K; kih́t g kihi KJn M Puh San Har Vas; kiuht g kiuhti Ans Khk Kaa Pöi Muh(`kiuhti) Hää, g `kiuhti Kuu Lüg Vai/n `kiuhti/
1. s mürk Sinine sie `kihvti juon tuli juo (ussihammustusest); `kuera `kieless on ühüksät `sorti `salvi, `kassi `kieless on `kihvti Kuu; `aablane ku `niulab, siis inimine `püijäb `surra `kange `kiuhtiga Lüg; mesiläisel on ka `kiuhti `niula `külles Vai; vöttas `kifti `sisse Jäm; ussi ammaste sihes piab `kihfti olema, seda‿b vöi lasta närida Khk; see oo `kiuhti, mis inimese ää vötab Muh; Sarapuukirjul ussil on εrmus `kange kiht Emm; maa kiht läin sisse Mar; seal korjatasse uśsi kiht ära suust Kul; Aptiki rohud oo mõnekorra päris kihid Han; kassi suus `olla kiht ja koera suus oht Tõs; ega se kihvt kala sisse ei lähe Tor; rohe on mõru ku kiht Hää; silmad läksid `kärna - - `kange maa kiht oli sees HMd; ei `sõnna vee kallale tohi `loomi `laska, seäl kihi kord peäl Juu; näsiniinepuu on päris kihvt kohe Amb; [ussi nõelatud] `aige koht pannasse maa `sisse, maa kisub `väĺla selle kihti Kad; lut́ikate kiht on roheline `pulber VJg; uśsil `üeldasse olema `kihvti pot́t Ksi; temä võt́s kiḱk selle kihi `sisse ja `surri ärä Hls; koera suhun om rohi, kassi suhun om kihvt Krk; poesike ludsiss aavast tolle kihvti `väĺlä ja süĺläss maha Ran; prussakile `kihvtit panna, siss kooleva ärä Nõo; minev`aasta `panti toda kihvtit rot́tele, nüid ei ole näid Rõn; maa kih́vt om naidõ (taimede) sisen, na võttava maa kihvti henne˽`sisse Har; müŕkhainul um `väega˽kõva kihft Plv; [roti] kihtiga leeväraasukõsõ pańni katusõ ala liṕikese pääle Vas || see oo kihi `andaja (öeld tundmatu kohta) Kse
2. a tige, õel Oi see oo kihvt mees, äi see sulle εε ole Khk; see üks kiht inimene Mar; oli ka üks kihvt mees, tigeda sõnadega Plt; Taa‿m vana kihvt mehemüräśk Rõu; müŕkhainul um `väega˽kõva kihft Plv
Vrd jihvt
1. s mürk Sinine sie `kihvti juon tuli juo (ussihammustusest); `kuera `kieless on ühüksät `sorti `salvi, `kassi `kieless on `kihvti Kuu; `aablane ku `niulab, siis inimine `püijäb `surra `kange `kiuhtiga Lüg; mesiläisel on ka `kiuhti `niula `külles Vai; vöttas `kifti `sisse Jäm; ussi ammaste sihes piab `kihfti olema, seda‿b vöi lasta närida Khk; see oo `kiuhti, mis inimese ää vötab Muh; Sarapuukirjul ussil on εrmus `kange kiht Emm; maa kiht läin sisse Mar; seal korjatasse uśsi kiht ära suust Kul; Aptiki rohud oo mõnekorra päris kihid Han; kassi suus `olla kiht ja koera suus oht Tõs; ega se kihvt kala sisse ei lähe Tor; rohe on mõru ku kiht Hää; silmad läksid `kärna - - `kange maa kiht oli sees HMd; ei `sõnna vee kallale tohi `loomi `laska, seäl kihi kord peäl Juu; näsiniinepuu on päris kihvt kohe Amb; [ussi nõelatud] `aige koht pannasse maa `sisse, maa kisub `väĺla selle kihti Kad; lut́ikate kiht on roheline `pulber VJg; uśsil `üeldasse olema `kihvti pot́t Ksi; temä võt́s kiḱk selle kihi `sisse ja `surri ärä Hls; koera suhun om rohi, kassi suhun om kihvt Krk; poesike ludsiss aavast tolle kihvti `väĺlä ja süĺläss maha Ran; prussakile `kihvtit panna, siss kooleva ärä Nõo; minev`aasta `panti toda kihvtit rot́tele, nüid ei ole näid Rõn; maa kih́vt om naidõ (taimede) sisen, na võttava maa kihvti henne˽`sisse Har; müŕkhainul um `väega˽kõva kihft Plv; [roti] kihtiga leeväraasukõsõ pańni katusõ ala liṕikese pääle Vas || see oo kihi `andaja (öeld tundmatu kohta) Kse
2. a tige, õel Oi see oo kihvt mees, äi see sulle εε ole Khk; see üks kiht inimene Mar; oli ka üks kihvt mees, tigeda sõnadega Plt; Taa‿m vana kihvt mehemüräśk Rõu; müŕkhainul um `väega˽kõva kihft Plv
Vrd jihvt
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|