[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kihvatama kihva|tama spor eP, Nõo, -ta(m)ma Rõu Vas; -tõmõ Krl; `kihvatama Kuu Lüg IisR
1. torgatama, sähvatama Ku `pulmas olut igä joid, kohe `tunsid et `kihvat Kuu; mu südä juo sies `kihvatab; viin `kihvatab pähä juo, pää akkab kihisemma Lüg; `Ammas `kihvatab `ühte`puhku IisR; valu kihvatab Jäm; mool nagu kihvatas südames kui seda `kuulsin Mär; `ammagi valu kihvatab Vän; kohe kihvatas kehast läbi Ris; nagu kihvatab sies (kui vein mõjuma hakkab) JJn; valu kihvatab `sisse KJn; Ega halva asä peräst muʔ süä seeh kihvatass Vas || no sie ka kihvatas menema (lahkus äkki) Iis Vrd kiuhkama
2. järsku vihastama, ärrituma; järsku meenuma, mõttesse tulema Mul vahest äkkitseld `kihvatab midägi peris `tarvilikku kohe Kuu; Mul `kihvatab iga kord, kui ta `jälle neist `aśjadest `räekima akkab IisR; süda kihvatab sies, kui ehmatad VJg; Ah kud́as mu hing täis kihvatas Sim; Küll mul äkki kihvati, et ahi vaja kińni `panna Nõo || vihaselt ütlema, nähvama `Pruovi sa `sellele kedagi `üelda, siis `kihvatab `ninda; Las `kihvatata, kui tahab, ära `kuulagi IisR
3. kiljatama mõni ehmatab, siis kihvatab ehk kiilatab Juu; tu̬u̬ naaśtõraass oĺl `kõvva kihvatanu; Ku `hiitü, siss kihvati Rõu Vrd kihvahama, kihvahtamma, kiuhatamma, kiuhkatama
Vrd kihastama