[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kihu3 kihu Kuu Jäm Khk Mus Kaa Vll Muh Rei L Ris(-o) Kei Juu JMd Trm Kod(-o) Ksi Lai Plt Ote Urv Krl Plv, ḱiho Se
1. a. tükike, kübe; ebe, ude Pöhast akkas seikest külma lumekihu tulema Kaa; pihulane oo `oopis vähem kut seask, `oopis kihu; lume kihu köib Muh; [vankril] raua kihu `külges ei old Noa; vähe `niisked kihud kεivad, ega suurt `vihma tule Rid; villa kihod, villase `riide küllest pudisevad maha Mar; Ei nende [vihma] kihudega saa märjaks `ühti Han; lume kihud akkavad juba `käima; põle mette üks leiva kihu Ris; omiku mõni kihu tuli, pärast ei sadand sugugi Kei; üks pisike ruki kihu muidu sial põllu nukal, kõrt põle `ollagi Juu; aina kihu, `juusse kihu Ote; neid oĺl ku kihu ku põrm Urv b. (külma kirvendusest, nõrgast tuulest jm) See pisike tuulekihu äi pane tuuligud käima Jäm; mool külma kihu sehes veel (külma käest tuppa tulles) Khk; Piimal tunnukse püsut justku apukihu sehes olavat. Ooda, paneme öllekruusi korra liidi peele sooja, et külmakihu välja läheb Kaa Vrd kibu2
2. natuke, veidi Valada, kas on viel `tuosis kihu `suhkuri Kuu; ma kuule mette kihugid Rei; kihu maad Noa; tulime alles kojo kihu aea eest Rid; ei `lõika kihugi LNg; paneb `vastu, ei `kuula mette üks kiho Mar; Ta oo moost kihu pikem Han; ma ei kuule kiho mis nad `rääkivad Ris
3. (vette tekkiv jäätus, peenike jääpuru) jääkirmeSaLä kihu - - mörd nönda täis, et ei `jaksa üles `tösta Jäm; kui meres kihu on, siis kergidab rüsad kohe `pöhjast vee `peele, kui siis kohe käde p‿saa, siis `külmavad jää `sisse Khk; vötab vee tuas juba kihule (jääkirmest) Mus Vrd kilu3
4. kidur, kasvus kängu jäänud kihu vili kui on viletsaste kasund Mär; tänabu on peenike kihu lina Juu; seina vahele `taotasse raud kiiliga neid kihu linu Trm; nagu viligi mes kihu one, `piänike ja veike, tiĺluke; õege kihod ja `veiksed rükid Kod; vili on kihu Plt; naaʔ omma säärtseʔ kihu linakõsõʔ, naaʔ ei olõ midagi Krl || kihu jalaga (lühikeste sammudega, aeglase käiguga) obene [kõnnib küll aga], moa ei `mõedu Trm; tema oli kihu sammuga [hobune] Lai || linakiudLai Vrd kihune
5. peen, kihujas sedikest kihu lund tuleb Mus; kihu vihm Kse; saeab peenikest kihu lund Kei; aase langa peenikesess nigu kihu Plv || ḱiho-peenikäne lang, paĺlo peeniḱäne; njo [terad] omma kiho-peenikeseʔ Se Vrd kibe2, kihukas2, kihuline3, pihu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur