kihu2kihuHljVNgJämKhkJaaPöiL(-oMarKulVig) JuuVJgPltKrkHel; in kihusKuu 1.iha, tung, kihk Tüdrik on kihus `juokseb `poissi järelKuu; Luviise oli isaste kihusJäm; mis kihu sool o teise `lauta minnaKhk; `söuke kihu `järge, et ep seisa ühe kuha pealJaa; Ta on küll vana inimene, aga see mehele minemise kihu on ikka allesPöi; tea mes kiho sol taga oo, et sa nii `kangeste `poissa takka aadMar; kellel kiho, see teeb kinnast, kellel valo, see teeb varrastrhvlKul; Noored inimesed oo `kangete kihudegaHan; nüid tääl oo kiho `senna `mennaMih; tal om nüid kange kihu `kakleme või `rääsleme minnäHelVrdkihul 2.hoog, sund vahest `aavad nõnna et kas obused `lõhki, tea mis kihu neil taga onJuu; ma teie tal kihu taga, et ta piap tulitsebest tegeme; ah si̬i̬ naise kihu ja üless ässitussKrk 3.eblakas, kärsitu `niisukene kihu inimine; kihu inimine tahab keik `saadaHlj; on sie lehm kihu vaid, ei `seisa `karjamalVNg Vrdkiht3