[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kihisema kihise|ma R(-mä Kuu; -mma Lüg Vai) eP(-mä Juu KJn, kihesema PJg Tor; kihisä|mä, -ma Mar) Ran Puh, -mä Har, -mmä Plv Se, -m(e) M San, -sõmõ Krl
1. keedes, käärides kihinal liikuma pada kihiseb Kuu; leib akkab kihisema (hapnedes) VNg; `piimä on nii appu et kihiso ja kohiso Vai; vesi kihiseb juba, lihab `varsti `keema Jäm; ölut kihiseb ja aab `vahtu törre sihes Khk; apu nii et kihiseb Rei; piim nii apu, üsna kihiseb Mär; sooda ajab piima kihesema Tor; soo mua kihiseb Juu; apu jook kihiseb Kos; viina `käites kihiseb ja õlut kihiseb JMd; vesi pajas kihiseb VJg; ah ku see piim on apu, aina kihiseb aga Sim; `seltress kihiseb `kangesti Äks; kihiseb nagu sipelga pesa Plt; piim om õige är apanu, kihises Hls; leib kihisess apuge Krk; suṕp `hapnass ku kihisäss Urv; kiisla lätt kihisemma Plv; piim `hapnõss nigu kihisess Se || ärevil olema terve vald on nüüd kihisemas Iis Vrd kihisama
2. sagima, kihama; kubisema külä on täis `rahvast `ninda et kihiseb Lüg; muld üsna kihiseb pisiste `ussidega Khk; `söuke padikond [sääski] varus `sisse, tuba kihises teistega Pöi; tänakond nii`paĺlo `uśsa, mets kihiseb neist üsna Mar; sealt või vett võtta `ühti, see üsna kihiseb, matakud täis Kse; [lamba] maks kihiseb, täis kohe lutiku Tõs; Seal keldres oo neid elukid küll, naa mis kiheseb PJg; maańtie `mustlasi täis et aeva kihiseb kohe VJg; nüid om pidu kotuse rahvast täis ku kihisess Krk; kihulasi nii paĺlu, kõik kotusse kihiseva Puh; śääl om nii kalla kui kihisess `õkva Se
3. kumisema; segane või uimane olema ajab pää `kilkisi täis ja kihisemma, kui `mõtled `siie ja `sinne Lüg; pea akkas üsna kihisema neid juttusi kuulda Mar; pea kihiseb `otses, ei tea mis sa teed ehk tegemata jätäd Juu; õluʔ pand pää kihisõmõ Krl
4. vaevama, ühtlaselt valutama `rinnad kihisevad ja on `aiged Lüg; kõik kohad nii sandid, üsna kihiseb. `kontide sees kihiseb kange valo Mar
Vrd kihistama1