[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kidev kidev g -a Jõe S(n kideva Jäm Khk Mus) (kideb, kedeb Mar) Mih Tõs, kjõdõv Khn haiglane, vilets; kidur türgi söjas kidevaks jäänd Jäm; va kideva loom; sääl peres on pailu kidevid inimissi Khk; lehm jähi kidevaks, kes teeb (teab), mis tä `sisse läks Mus; üks on `tervem, teine on kidevam Pöi; mõni puu oo kidev kasuma Muh; kes esmaspe sünnib, see oo edev, teisibene oo tegev, kessikune oo kidev Muh; kidevad `moodi inimene Rei; ta alati `änglene, nii kideva tervisega LNg; tä oo lapsest saadik `neoke kidev olnd Mar; vili o kidev Lih; Puud oo kidevad põle sõnnikud saan Han; kideva kasvuga laps Var; mis kidevast loomast lööd Tõs; kjõdõv kasuma Khn || kehv Et mihel see teenistus siin väga kidev olnd Jäm; nüid pole `lehma εi midad, nii kideva elu nüid Khk Vrd kide6, kider, kiderik, kidu2, kiduv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur