kibrikkibri|k g -kuHanVarHää 1.vilets, kidur Maasikad nagu kibrikud; See tüdrik oo koa kibrik, ei tia kas kobib edaspidi või jääb `neukseksHan; kibrikud, `pissed viletsad [taimed], kidevas jään teste vahelVarVrdkibrikond, kibris1, kibrits 2.(viltune või kiivas kangaserv) Kibrik, si̬i̬ on `kangal, `kiivi viab või `ki̬i̬rdu, nägu vahel on, teine äär kõva, teine `pehme, si̬i̬ on kibrikusHää