kibenakenedem < kiben 1.kübemeke, tibake suur vihm om üle `lännu, nüit tulep mõni kibenakeneNõo; mugu tulep mõni kibenäke `lummeKam; tulõ kiŕg lätt üless, ni ku kibõnõkse üless juuskHar; lumõ kibõnakõìse jo tulõVas; tulõ kibõnakõsõ `lindasõʔSe; `d́aanimadu d́aańõdaku paist ku tulõ kibõnakõLei 2.tükike, raasuke mia panni patta suure `luśkatävve `rasva, a mõni kibõnakõnõ `olli supil päälNõo; mul kibõnõkõsi om, mis tast `andaʔ saaKrl; sa ańni mullõ taa kibõnaksõ `leibä, paĺluss taast mullõ saaHar; [kukeseened] oĺl niku `väiku kibõnakõsõPlv; oĺl jäänüʔ noid maŕjakõìsi `maaha, kait́s naist koŕanuvaʔ nu̬u̬˽`kartoli kibõnakõsõ˽põllõ `sisseRäp; anna kibõnakanõSe || veemullike Pi̬i̬nüleevä kohetuss `pańti kumma `viiga enne `ki̬i̬mä minekit, ku˽`naksi jo kibõnakõisi ajamaHar 3.natuke; (eitavas lauses) sugugi, põrmugi ooda kibenekeneHel; Kui üits kibenäkenegi omal õigust olessNõo; Jaań tuĺl kibõnakõsõ maad mul takanHar; lehmäl ummaʔ tuliraiaʔ ajanu udara ja nissu `pääle, `nüssäʔ ei saaʔ kibõnakõistRõu Vrdkibeke, kibemeke