[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 253 artiklit, väljastan 100.

iidu kits (öeld mingist imetlusväärsest asjast või tõrjuvas vastuküsimuses) si̬i̬ on imelik kui iidu kit́s; kui `ki̬i̬gi `ütles, sa ti̬i̬d imelikku `aśja, siss `küśti, kas imelikumad kui iidu kit́s Saa
kiakiä
kian kiań g kiani õline vedelik `vankri `miardest `korjab nisukest vedelat `kiani JMd
kiba1 kiba Hi/keba Emm/ spor L K, Ote
1. kangaviga a. lahtiselt kanga peale jäänud lõimelõng üks löng `teistest `välja jεεb, see saab kiba nime Käi; `kangal oo kibad sees, kui mõni `lõime lõng jääb pikemale `väĺla Aud; kui niis pikem, teeb kiba `sisse PJg; niitse kat́ti, kiba on `kanga pääl Saa; kangas kibasi täis Koe; `kangale kibad `sisse läinuvad (kui lõimelõng katkenud) Ksi; üks lõng jooseb kiba Kõp; `kangal on kiba `pääle jäänu Ote b. tühimik kangas `kangal jään kiba `sisse, kui sõled ees oo; kiba oo `kanga tühe, arv koht Var Vrd kibalõng
2. (viltu kiskunud serv) Vaat ku käärpuud sul `viltu on, siiś teine äär jääb `kangal pikemaks, või `jälle sualaad teĺledel `viltu on, siiś teine äär kasub ette, si̬i̬ on kiba Hää
kiba2 kiba häda, rutt mis kiba sul siis oo Var Vrd kibu2
kiba3 kiba, kiva (ḱ-) toos, karbike kiba om poust, tsõõrik; pännä korõst ḱiva Lei
kiba4 kiba Khk Kse; pl kibamed Tõs
1. vihmapiisk vihma kibad köivad Kse
2. humalakäbiKhk Vrd käba
3. raasuke; jäänus üks elus kiba `leiba sii maas; üks `sukru kiba rennile jäänd Khk; söögi kibamed jäävad laua `piale; `pühkis söögi kibamid Tõs Vrd kibe2, tiba
kiba5 Kiba lööma „tagant üles raiuma, hullama“ SJn
kibe1 kibe g -da R(g -jä Kuu, - Lüg Vai) L(kebe Mar, kjõbõ Khn) K(-dä KJn) I(-dä Kod); kipe Saa g kibe|da (-) Rid/ke-/ Vig Mih Puh Võn/-õ/; kjõpõ pl kjõpõdad Khn; kippe g kibeda TLä; n, g kibe Vai Sa Hi/ke- Käi/ Trv Pst; pl kibed Lih; komp kibem Kõp; n, g kipe Muh Mar/ke-/ Krk Hel Puh Ote, pl kippe Hls; n, g kipõ San V(g kibõhõ Vas; p kibõhõt Kan, kibõh[h]õt Se, kibõ˛õt Urv Krl; transl kipõss, kibõhõss Vas, kibõhõst Se); kippe pl kipped Vai
1. a mõru, mõrkjas, viha Kes kibejä `kannatab, sie magusa mekkib Kuu; lähen tuon seda kibeda vett (viina) VNg; pippar tieb suu vihast ja kibedäst Lüg; liha vöttand kibe mau `juure; `andas `moole ka `viina, nii irm kibe oli Khk; Nee va punased `tuhli riud on kibed Pöi; `õiskapuul oo punased kiped marjad peal Muh; võil oo kebe mekk, oo kebeda `võitu; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; kui sa kibedad (tubakat) tõmbad, siis on sul keel koa kibe et Trm; koirohol on kibe maik, `kangess vihad Kod; lehelist katsud keelega tilga, tunned kuhe et kibe, kui ta lahja on, ei ole kibe Pal; teinekord apu piim on kibedast läind Lai; kibe ja mõru ku tubak Trv; kardule om kippe, kavva vällän om, siss läävä kipes Hls; paĺlu `su̬u̬la pant, nõnda kipe, ei või suhu võtta Krk; ma‿i taha toda kibedat `rohtu Nõo; kupatedu kapst es ole konagi kipe vai mõrru Ote; Taa leib om `õkva˽mõru kipõ, `hapnamist om paĺlu saanuʔ Urv; küll oĺl kipõ, suu pańd `õkva `hõ̭õ̭hkama Plv; Kipõ nigu kesvä vesi (mõni süük vai ruug) Räp; ku `liikvat võtat `suuhtõ, tege suu kibõhõst Se; suud kibedaks tegema (veidi) viina võtma, maitsema läks `körtsi `jälle suud kibeks tegema Khk; Säh, veta pudel, tee suu kibeks ka Kaa; tee koa suu kibedaks, võta koa meie `viina Juu; annab `viina, `ütleb, võta tee suu kibedäss Kod
2. a a. (teravalt) valus; hell, tundlik; kipitav vanast `võeti `kartuli ikke `kopraga, `kopras ei tie käsi kibedast Lüg; Kibe kui `kirbu `ammustus Jõh; Ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas IisR; `puusad on kipped (haiged) Vai; sai kibed sääred Jäm; pudru olnd nii karune, teind `perse kibeks; `andas tulise kibe laksu `moole; sihest kibe `aige, siruta sa‿ p ennast `vöigid mette Khk; Sugulane äi aidate naiseks vötta, sugulasel `olla [suguühe] kibe Pöi; nöges körvedab ka, on kebe Käi; omiko poolt tuul oo kuri ja kibe Kul; `narblane kuseb jala `peale, aga ermus kipe on Mih; Karedad matsalk̀ad õeruvad naha kibedaks Jür; küĺm `kiskus silmad üsna kibedast VJg; küĺm võt́is näo kibedäss KJn; jala sääre nõnda kibesse võttan Trv; [vähkidest] ei `saaki kõttu täüs süvvä, enne lääve moka kipes pähän Hls; kurk oo õige kibe ja valuss miul; kipess võt́s periss jala alt, `liiva `mü̬ü̬dä `kõndin Krk; kabja olliva kibedass jäänu kruusa ti̬i̬ pääl Nõo; kipõ nakass (saunas oli kuum) Plv; nahk kibitses säläh, om kipõ sääne Se; perset ~ taguotsa kibedaks tegema ~ lööma peksma kui sa‿p kuule muidu, tee su `perse kibeks Khk; ot, ma tien sulle taguotsa kibedast VJg; lüün su `perse kibedäss KJn b. valu tekitav `kartavad kibedi `kärbäsi; midä kibedämb vits, sedä `kallimb laps Lüg; kui on ägedad `ilmad, siis on `einäd kibedäd Vai; Kadaka viht on kibe Mus; poiss pole veel kibesid `vitsu saand Kaa; püme kärmes, veel kibemad kut arilik kärmes on Pha; kiuspuu - - kibe puu, valus puu (okastega) Vll; Kärmpsed akkavad juba kibeks minema Pöi; verekihvtitus on väga kibe `aigus, väga suured valud Juu; minä võt́in kibedä vitsa õhvale, tämä ei lahe `lüpsä Kod; Ma tu̬u̬ kipõ˽vitsa˽`sisse, kibõ˛iidõ `vitsuga lahu su `perse kuumass, ku sa˽sõ̭nna ei˽kuulõʔ Urv; midä kibõ˛õp vits, sedä `armsap lat́s Krl; vits kipõ, lat́s nopõ Har; ku kipõ vits, siss um makuss lat́s Plv; tuuraluu oĺl innõ kusõl - - tuuraluu `oĺle `väega˽kipõ luu Räp || fig Suu ees libe, seljataga kibe (teeskleja, kahekeelne inimene) Emm c. (silmade või nina) limanahku ärritav `kanget `kimburit ajas toa täis, sie on kibe suits Jõe; küll tänä ajab kibeda `suitsu VNg; Sie ving tieb silmäd kjõbõdaks Khn; nõnda kipet `vingu olli tuba täis Hls; sann om kipe (vingune), lätt `silmi Ote; timä küt́t kibõhõpa sanna ku tõõsõʔ Vas d. fig valulik; rahulolematu, vingus Kibejä `näügä `nindagu `amba valu `kannatav inimene Kuu; Kulistab pudeli tääve viina ää, ei tee kibedad nägugi Han; tegi kibeda näo Tõs; Ise mies kua, aga `viina võttõs tieb kjõbõdad njagu Khn; olet `seatse kibe `näoge Trv || päeväge ei saa `äste `vaate, `tõmbat kipess (hrl `kipra) näo Krk e. Nii paha pueg tieb küll isal emal `miele kibedast IisR; Vaene inime nuttis kibedid pisarid PJg; Mi̬i̬l um kipõ, et `vihma satass ja˽rehekese˽ `pesmädäʔ Rõu
3. a raske, vaevaline, vilets aad on kibedad old, mõni `räägib, et tuleb viel kibedamb aeg Hlj; tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi Lüg; `Kõikse kibedamb aeg oli sie, kui pidin `üksi `kohta pidama IisR; meie pole koa kibedamad elu näind, oleme naapaelu noored Mih; lääb kibeda elu `otsa Ris; aga `keisri valitsuse aeg oli kibe elada HMd; `ennemuiste oli ju se asi väga kibe, ega põld jo `kõiki `aśsa `saada Juu; Nuorepõline elu oli väga kibe JJn; [puu]`riistade pesemine [oli] `jälle üks kibe tü̬ü̬ Äks; küll om kibedit `päivi siin ilman nättu Nõo
4. a, s kiire, pakiline, hädaline; rutt, kiirus`olgo kui kibe tüö `aiga, kodo `tüöle ei tule Vai; `paergus on kibe eina aeg, pole `aega muud teha, veel kibem tuleb ösumise aeg Khk; Asi läheb kibeks, pää (päike) vajub juba üsna madalase, paneme `auru `juure Kaa; kibe `lahti, viis inimest tuli töhe, kaks [jäi] `puudu Pha; `sõuke kipe `lõikus `olli et Muh; iga ühül oma kibe Tõs; kuule mool oo naa kibe töö, et kõik sõrme otsad o tööd täis; `kõikil oo kibe, ega põle `aega `rääkida koa mette Aud; `lauba akkab kibe kardula tegimene Vän; kui nii kibe ei ole siis ta `pääva kodu ei tule Ris; see on kibe käimine, kui kuus `versta `tuńdis Kos; ja mis sa siis [pilli] mäŋ́ŋid, kui sul igapäävane kibe tüö on KuuK; Need käisid siis kibeda töe aal väĺlas töel Amb; küll mul täna oli kibe (palju tööd) Trm; sul õli kibegi asi, tuled nõnna ilja `ü̬ü̬si; õege kibe käsk, õlgu kõhe täedetud Kod; einä aig om kige kipebe päevä Krk; sel kõ̭ige kibedambal ajal - - läits minijäss Leeningraat̀i `ku̬u̬li Nõo; peremi̬i̬s - - võt́t maad suuvve (suhu), kui muld `oĺli makus, `tuĺli kipe põllutegemine Kam; Meil lätt alasi ta asi nii kipõss, et tulõ iks `persega ussõ`mulku `ot́siʔ Urv; Tuli usin palamõ, vesi välle viirmä, raha kipõ kadumõ Krl; täl `väega kipõ asi, läpe ei kohege Räp; kipõ (äkiline) tõbi, ruttu mano tuĺl Se
5. a a. väle, virk; tragi kibe obu vädama; köŕb oli nii kibe minema Ans; Meite noor vöik täkk oo seike kibe loom Kaa; kaua selle kibe obusega selle tee käib Vll; Kibe mees oli leki katust `lööma Pöi; küll oĺli temä kibe, joose, nii et jalad ei putu maha Vil; Kusta om virk ja kipõ mi̬i̬ss, `poiskõsõh oĺl ta vi̬i̬l kipõmb Plv; Tu̬u̬ om kipõ tü̬ü̬d tegemä Vas; Sä olõt noorõmb, sul kipõmb jalg; Kipõ ku tulõsäde (virk inimene) Räp; täl om kipõ käsi (virk tööle); hobõnõ om kipõ, mineḱ ka om hää; [virk inimene] om kipõ `tüühü vai minemä kohe; vana mi̬i̬śs om ka õigõ kipõ vi̬i̬l Se b. peru see obone on nii kibe, kihutab saba Juu; kibe obune on see mis ingub, kui vihane on HJn; c. tige(davõitu) Ärä tämä (hobuse) taha mene, ta on natuke kibe; Kibedi ovustega on `tõiste ovuste vahel `kõige `ullemb Jõh; tige, sańt inimene, selle `kohta `öötakse ka kibe inimene Kul
6. a vähese rohuga, paljaks söödud karjasmaa nii kibe, üsna punab kõik Mär; kui karjasmaa kibe oli, sai `õhta saare `lehti murda `loomadele Kse; loomad on nii kibeda moa peal; obone koa karjasmal teese koha on nii kibedaks söönd, teese koha peal põle `käintki Juu
7. a läbilõikav, kile, kime `lapsed `kiljuvad, `tieväd kibedä äält; `tütrikud `laulavad kibeda `ääledega;`tiiskant on kibe ääl Lüg; suitsu pääsuke, need `kiirguvad kibeda äältega; meni on nii `peenise kibe äälega Khk
8. (intensiivsussõnana) a. (väga) suur, tugev, kange Kibe valu näris `terve üö IisR; kibe nou on `sinnä `menna Vai; kibe kuse äda Jäm; kui oomiku vara koidu sihes kibe külmaga `oue `minna, siis aja `teibad `paukuvad pops ning pops Khk; nii tuline kipe soolvesi `tehti `peale, nii `kange et Muh; nii kebe valu mau sees Phl; küll ta tuli kibeda iiluga Kse; mul on kibe rutt; küll oli kibe uni Ris; täna kaanis kibe küĺm tuul Kei; temal old nii kibe jänu ja joond `küĺma vett; pärast süńnitust käevad kibedad valud Juu; noh ikka kui tuli `lõuna aeg, siis oli [sõnnikuveo ajal] kibe `kastmene nõnnat et Pee; kipe küĺm, kes näppe `küĺge aap Kam; mul um sõrmõhn kipõ halu Rõu; oĺl õigõ hää kipõ külm Vas; kipõ ḱulm, kärre ḱulm Se b. väga, liiga; üpris, erakordselt Oli monel mihel parajasti just kodu midägi kibekiiret tüöd Kuu; [jäi] `tiitsal töö ajal kohe kibe `aigeks Ans; taar on üsna kibe apu; kalad on nii kibeks soolaseks sugend; kahjaga sai [värvitava asja] kibeks mustaks; nii kibe vahe vigat; kibe `valge rätik `ümber pεε Khk; Öun on nii kibe apu, et ajab ösna suu `lahti Pöi; nii kipe suur sõnniku ais `olli Muh; Kibe-kiiret jätkub veel mihklipäni Han; Eks `veimeid `tehtud siis `talgudega kui mehele minemisega kibe kiire kääs oli Kei; pohlad ehk pihlike maŕjad one kibedäd apud Kod; meil om kipe soolatse räime Hls; äste kibe punane rõevass, vai lang Ran; suṕp om nii kippe soolane, et ei saa `süvvä mitte Nõo; Leib om `õkva˽kipõ hapu, vesi tulõ `suuhvõ ku t́salgutat Urv || üsna kibe-kisla soolane, kala ehk liha Jäm; loomad kibes-`keebas jooma `nälgas Pöi
9. s viin Et `viiä `sinne Poruva joesuhu moned `kümmed `pöntüd va kibejä Kuu; Võttame va kibeda ka ikke, tieb `miele paremast IisR; joob seda kibed paigulist, selle pärast on nii `vaene Khk; on sul kibed ka majas? Rei; tä käib selle va kepega `paĺlo `ümber (joob liiga palju) Mar; meki koa siis meie kibedad; mut ku aab kibedat taga järjest, sellega ta elab Juu; anna mulle va kibedad VJg; käisin täna ja võtin koa seda va kibedad Trm; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer Krk; Et vaśt `kuigi mõ̭nõ suutävve taad vanna kibõ˛õt sai `kośtki tälle (sepale) tuvva vaih Urv; mehe˽`tahtva jo taad vanna kipõt `väega Plv || (sipelghappest) raudikõsõʔ - - `laskva kipõd, nakass iho õ̭hkama kui Kan
10. s hoop; valu Varesselle valu, `kirbule kibeda, `musta`linnule muud tõbe – `lapse sõrm `terve Jõh; annan vetsaga mõne kepe sole Mar; mesilane, erilane, `lenda libeda-`liksi, tuo sa metta uava `võida, kibedad ära ajada (elitingisõnad) Koe; `taŕvis sulle kibedad naha peale `anda VJg; kibedat saama, tegema 1. haiget saama või tegema kui `lapsed vahest kuhugi kibejä said, siis puhuti `sinne `haige koha `pääle ja `lueti sanu; Mes sa tied `toisele `lapsele alade kibejä `mängies Kuu; Eks `tohter tegi küll kibeda, kui `jalga `uuris IisR; älä `piigista `ninda kovast, tied `miule kipped; tämä `toukas `minnu `maahha, mie sain kipped Vai || fig tämä juttu ei tie `miule kipped Vai 2. vaevama, piinama eks `laagris ja liini tüödes seal oli väga se `toitlus sie tegi kibedad Kad
kibe2 kibe g -me R Jäm Krj Vll spor L K I, TLä(-na Nõo); kibe|mes g -me Mar; n, g kibe Jäm Khk Kaa Tõs(g -ne); g kibena Koe
1. kerge hõljuv osake, kübe `Huome `huomiguks onigi lumi maas, kibemed `aeva juo tulevad Kuu; `Tuulamise ajal `läksid agana kibemed `silma IisR; lumi sada, `piened kibemed ikke tulevad ka Vai; jaho kibemes Mar; pisikesed prügi kibemed oo piima sees Mär; `suetud linal ka peenike luu kibe sees Vig; Kuju liiv on purujas - - iga kibe on isi `paikas nägu puru teraksed Hää; toas tõusevad tolmu kibemed ülesse kui päike `sisse paistab Juu; `estest akkasid tulema ikke üksikud [lume] kibemed; kueva kibemed (esimesed peenikesed vihmapiisad) Kad; vihmakibemed sajavad VJg; tuha kibemed; süekibemed lennavad Trm; sügise kibemes lumi ei jää maha - - aga lai lumi jääb maha Lai
2. a. väike osa, tükk, raas pole mitte kibent änam majas Jäm; rahad läksid nullis ja muud `ühti, siis ei `antud kibetki [pangast] raha Vig; põle kibetki `leiba Tor; ei and `ühte kibetki `mulle JMd; `ańdis kibena mekkida Koe; tu̬u̬ emä `olli siss `kõńnu nonde lastega mitu `päivä, ja mitte kibet suhu susata‿s ole Puh Vrd kiba4, kibu, kide2 b. (mitte) sugugi, põrmugi sa ei taha mitte kibet kedagi teha Trm
3. muid tähendusi a. õhuke nahk, kest õdra teral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm b. peenike, kübemeline nii kibe tolm kõhe Iis
Vrd kebe1, kibeke, kiben, kihu3
kibi kihisev kui iast kibi piim on, siis tema sedasi `süüa tahab. palavaga läheb kibist, aga vilu ilmaga ei lähe VMr
kibrkibri
kibu1 kibu Jõe Pil Võn/-o/ Ote; n, g kibu R Vll Hi spor L(-o LNg), Ha ViK Iis Trm KJn Hls Puh TMr; n, g kipu Mus Rid Mar/-o/; kibu g keo (kio, kiu) VNg Lüg Jõh/-o/ Mär Vig Var PäLo Khn/kjõ-/ Rap Juu JMd Ann Tür Pai Sim TaPõ Plt KJn Vil TMr; kibo g kivo Vai puunõu, väike kapp Oda sie kibu ja `viska `löülü Kuu; `piimä `riistad õlivad kiud, `miska `piimä `lauvale `tuodi; vie kibu Lüg; kivoga `ennevanast `juodi, olut ja `kalja Vai; ni pisine kibu, mikega viseda souna kividele, teine vits all uure pεεl, teine üleval ja oligi `valmis Emm; Pane lapse piim kibu sisse Rei; `ańdis `kiuga vett Mär; kibudega panid laua `peäle, perele süiä; egä keol, kapal kaant põlnd, sel oli kõrb Vig; anna `pisse kiu sest `juua Var; taari kibud Mih; `kalla vesi `keosse Tõs; kio seest `joodi õlut, ja laua pial `pańdi `piima rüübata PJg; mul o veke tuobine kibu Ris; Kapaga `toodi `jooki lauale, a kibust `joodi Kei; veke laps `rüüpas kibust JõeK; kiod olid laste tarvitada, `tehti pudi JMd; tuabised, pualetõisesed, nied olid kibud, kolmetuabised õlid kapad Kad; `kioga tõśsid vett padass veeke kibu õli; kibude sidess süädeti `vaśkid ja juadeti; kibu kesk merd = naba Kod; vanast lüpsime lehmad kippu, kio `sisse Pal; saanas olivad ni̬i̬d samma nõud, kiod ja kapad Äks; `keoga `viidi õlut laua `piale Lai; kibu on toobine või poolene KJn; Sauna keol on vits ära tullud Vil; Joose ja vii suure `kamrest ruvipengi päält kibu sanna lava pääle Hls; liivaga `õõrusi tolle lavva ärä ja nuʔ keod ja länikud kõik läbi TMr Vrd kibene, kipp1 || väike kaanega võipütt Võn
kibu2 kibu Jäm Khk(g kibu) Jaa Pöi Muh; n, g kib|u V(-o Kan)
1. a. külmakipitus, kirvendus ma oli ühekorra `lambud pesemas - - pärast mool pale pεl sedine kibu Jäm; joo si `sörmede kibu `varsti üle leheb Khk; [külma] kibu lähäb sörme `alla Jaa; Kiitsakale kibu, varesele valu, musta linnule muud aigused - - meite laps saab terveks (arstimissõnad) Pöi; mool `olli nii`kange külma valu käe ja kibu küine all Muh || ma pane siia ~ `seia [vett] `leiguma, jo siis vöib `juua, jo siis külma kibu seest ää läheb Khk b. valus, kibe mool o nii kibu külm küine all Muh
2. rutt, kiirus; säru kae˽nüüd om vi̬i̬l kibu `taadõ tulnuʔ. sul˽om õigõ˽kibu takan Kan; Ütte `viisi kibu hanna all, ei olõ ü̬ü̬ ei˽päävä rahu Urv; oĺl neil `hirmsanõ kibu takan Har; Ma ańni kipu takast, sõss lät́s minemä Rõu; küll mä ti̬i̬ tälle kibu `taadõ Räp || elevus ühe päva teevad suurd kibu, et tahate Talina `minna Khk Vrd kiba2, kõbu
3. häda, kitsikus ka no om kibu ilmah; tuĺl suurõ kibugaʔ ~ `murrõgaʔ mi poolõ Se
kibu3 kibu kipakas paat kas sie kibu `kannata mere `menna. küll kibu `lähte kumo; kuhu nüüd viel sene kibuga lähed, aragad juo meres VNg
kibu4 kibu Pha; pl kibud Ksi
1. a. pabul, kribal öuna kibud Pha b. väike tükk, raas nisukesed järele jäänud sü̬ü̬ kibud on liimukad Ksi Vrd kibe2
2. väga, liiga kuivaga jääb [kartul] kibu`väikseks Pha
kibu5 kibu Tõs; pl kibude Trv kibuvits Seal praegu veel need kibud alles Tõs; ni̬i̬ om kibude Trv Vrd kibun1, kibus2, kibusk
kibu6 kibu ega kõbu (ühtki häält) ei ole kuulda Krk Vrd kippu
kida1 n, g kida Jõe Kuu VNg, spor eP(ke- Käi Phl Rid; kjõ- Khn) eL(ḱõ̭- Se), g kea, kia S Vig Kir Aud Pär Vil Vas; kida g -me, -m(m)e RId(kidam Vai)
1. a. keelekida; (inimese) keelepära laps kui `sündis, sis vahiti `kielekidand - - kas saab kielt suust `vällä ajada Lüg; keele kida alt `kinni Jäm; kes seda juttu `rääkind on, selle keele kidade `sisse `peavad ussid sugima Khk; See naha äär mis siis paistab kui sa keele suulage tõstad, on keele kida Pöi; keele kida `kinni, [laps] ei saa `rääkida Mar; lastõl lõegati kjõda - - et kiel `äśti `lahti lähäb ning `äśti `selgest `riäkmä akkab Khn; keele all on veiksed sooned, niid o keele kidad Hää; Kui keele kida `paistema aas, siss oĺli kurk `aige Saa; kellel kida kiäleõtsani, si̬i̬ ei sua ki̬i̬lt ammasse tagass `väĺja, tõesel one kida kiäle keskpaegan Kod; mõnel olna keele all `väike kida vi̬i̬l, vai lõks Ran; vanamu̬u̬ŕ lõigass kita keele alt Krl; kida um mõ̭nõl `väikesel latsõl keele all, tu̬u̬ sa‿iʔ kõ̭nõlda ei ki̬i̬lt `vällä aiaʔ Rõu; kida keele all, piät ärʔ lõikamma Plv; kida anna‿i keelel ilosahe kõnõldaʔ; kida langakõsõ; kida tu lõigatass. mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se b. kurgunibu see on keele kida, mis `kurkus liigub; keele kida paistab käde Ans; keele kida on see mis keele taga on. keele kiad `aiged Khk; kurgo kea sees `aige Käi
2. fig kõnetakistus, -häire Ki̬i̬l on kidas (ei liigu normaalselt) Hää; Keel kidas vai kidakeelne on see, kes ei sua iast reakida Trm; sa umma villänti ki̬i̬ĺt kõnõlat, tu̬u̬l om nigu putass manh, nigu kida om keele sisen Har; kida om keele all mõ̭nõl, tu̬u̬d üldäss kidaga ki̬i̬ĺ Se
3. hobuse kabja sarvkiht, tohl, päkk ma leiga [rautamisel] se kia ää; kabja kiad `mulda täis Khk; Menel obusel oli kabjakida seike körge, see loom äi es vei paĺlaste jalgega, ilma raudeta poolist keija Kaa; kui ööne kabjaga obu oo, siis o vähe kida, `umpse kabjaga obusel o `rohkem Jaa; nuga läks kabja kea `sisse Pöi; `Roudamise ajal peab ega korra kabja kida ka `leikama, muidu obusel on valus ja ta äi saa `äästi `astuda Rei; `kapje kidad oo aiged; nael läks kabja kida `sisse Mär; kui uost raudatakse siis lõegatakse kabja kida ää Ris; obuse kabja kida (rautamisel) `värkima Trm Vrd kidaliha
4. a. kalalõpus(ed); lõpuseleht kurgukida, kala pöse`loudade all Jäm; kala kia `teisses `ääres oleks nda‿t rönses, teine äär on `pehme, karune - - kui kala `ingab, siis ta ajab kiad laiale; `värske kalal on punased kiad, vana kalal on kollakad kiad Khk; kala kida, seiksed `karmed ja punased. kui `lõuad `kinni `vaotab, siis vaob kida ko `kinni Pöi; kui kida punane, siis oo kala ea, kui `valgeks võtab, siis ta oo vana Muh; rapid `vöödags `välja, kiad jεεvad `sisse Käi; kala kida, kala kurgu `juures seal, sandi maigu tegevad `sesse, kui alvast `pestud on Mar; Kjõda seüä `ühti, aga mõnõd panad nad `suõla ikka. Mia rapi kiad ikka ää Khn; kala kead oo kala pea sees, `seoksed `narmalesed, lõpuste all Aud; avil on suur kida sialt läbi saab `apnikut vie siest Iis; kõvast lüöd, siis lüöd teravad arud [lutsule] kidadesse; kala kida on loualuie vahel. täma on `mitme lehega, kahel puol Trm; lõpussa kiad Vil || fig Kjõda `valgõ (surnud); Siol lähäb kjõda juba `valgõks (hallinevast habemest) Khn b. kalarapped kala kidamed `kurgu all, `tõmmetasse `vällä ku kalu `ruogitasse; Kidamed sai `anda `kassile Lüg; Kui kala `ruogid, siis on käed kidametega kuos IisR; kala sisimuksed on kidamed Vai; vähematel kaladel kiad, tursal `eetaste sooled Jäm; ons neid kala kidu kassil veel `süia Khk; kui kalu kidutse, sis sooled ähk peed, mis ää vissetse, o kiad Mus; silgu `röökmed ~ kidad HMd; võta kida (kurgualune väiksematel kaladel) `väljä Kod || kalal on suus kidemed ~ kidasi VNg; kida oo kalal suus, lõuge vahel, nendega sööb, `lahti ei lase, nagu ogad suus, kahelpool suud Tõs; kala ḱõ̭da (“keel“) Se || `luoma sisi`kunnad `öellä kidamed Vai Vrd kide1, kidu1, kitt2, kiuksed
5. muid tähendusi a. õhuke kiht, kelme Piimal nii vähe koort, umbest kidakord pääl Khk; Vana rookörre sehes oo kida lahti Kaa; kõege `rohkem `sarlaja `aiguse `juures. `kurku löövad sehuksed väär nahad, kis `inge `püidvad `kinni `panna. `tohter võtab arjaga `väĺla, arja `ümmer jäeb sehoke õhuke nahk, `öetasse kida PJg || ? neitsinahk put́si kida Se b.  “sarvollus sõrme küüne ja liha vahel“ Sõrme kida Kul; sõrme küine kida Vig c. seene kida (eosleheke); võtad selle kida (jala) `enni takka ää, kui seened `keema paned Mar d. `pähkla kida (pähklikoore sisemine osa enne tuuma tekkimist) Mar e. puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa, kild üit́s kida jäi üless - - ku puud lõegatess Hel; puukida ~ puu kilt Vas f. väike loomasõrgHar
kida2 kida Aud; n g kida Kuu Pär Tor Saa Trm Kod/-ä/ Hls, g kia (kea) Jäm Khk Emm Pär Vän Tor Hää Vil Krk
1. kisk, terav konksuke `ülgeong sie on `arpuuni `tauline, kidad `külless Kuu; ahinga kiad Emm; poonsak oo pikk puu ja raud kida `otsas Aud; `västre arul on kida `küĺgis Vän; unnade kidad Tor; änamest ikki `seitsme kahessama `piiga `oĺlid [ahingud] ja kiad küĺles Hää; `väśtre kida om nüriss lännu; õngel om kida. kala jääp kia `otsa `kinni Krk Vrd kisa2, kisk1
2. jätkukoht raud aśja parantuse või jaku kotus om kida; vigla aru kida Hls
3. sisseulatuv nurk, sälk kirve laba ja kanna juures kida om nagla `tõmbamisess ja varre `oidmisess Krk
kida3 kida TaPõ VlPõ kõõlusetupepõletik kida krõgiseb MMg; kida on `raske arstida, vast `siotasse musta siidiga `kinni; kida põlves; vanasti, kui paĺlu käsitsi rukkid lõigati, siis lõid kidad kätte Ksi; kida ragiseb, krõbiseb, krobiseb, rogiseb Lai; kida kää sees, kida sõrme sees, kädiseb sedasi, paestetab üless ja tuline valus Pil; sooned natukene ära `väńtind ja siss ragiseb, see on kida. kui kida on, sis tuleb punane lõng `ümmer käe siduda SJn Vrd kidajas, kide3, kidi1, kidu4
kida4 kida täiesti, väga Menel inimesel on `söuke loll moed, et kui seda ölut käe on, siis tömmab ennast nii kida täis, et äi tea ööd `päeva Kaa
kide1 kide g -me Hlj VNg Lüg/pl -mmed/ Jõh Vig Ris Kos Rak VJg Kod; n, g kide Kaa
1. lõpus kala kidemed kisuta ära Jõh; kidemed löua all, punased, kus läbi vett laseb suust `väĺla Ris; kui `võeta kala suolikad `väĺja ja kurgu alt kidemed, siis `üölda, et kidutasse kala VJg
2. uim kide on sie, kenega kala vie sies `airub `käia VNg
3. kalarapped kui kala kidemeid on `palju, siis `kiedeta sigadele VNg; Kalakidemmed ja pääd `pesti `puhtast, segäti `suola ja `kiereti `taigina `sisse Lüg
Vrd kida1, kidu1
kide2 kide g -me Kse Hää Sim kübe, pihu vihma kidemed akkavad `köima Kse; `väiksed söö kidemed viil järel Hää Vrd kibe2
kide3 kide Hää Saa Vil kõõlusetupepõletik Kidel on irmus valu - - viis abinõu mina tään kudas kidest `lahti saab - - lased teist inimest oma kide närida ja `pääle lugeda Hää; kui kide on, siss liige kädiseb Saa; rüki `lõikuse aal tuli kide [kätte] Vil Vrd kida3, kidi1, kidu4
kide4 kide Vai VJg KJn, kidõ Vas Se kits; kitse meelitusnimi ja kutsehüüd kide, kide Vai; nuor kide; kidetall VJg; meil ka kidõ tõi paaŕ `poiga Se Vrd kedõ, kidi4, kidu3
*kide5 pl kided, el kidemetest osi tegid kidemetest nuuśtiku Tür
kide6 kide kõhn, kidur küll oo `väike ja kide Kse Vrd kidev
kidi1 kidi SaId Muh Kse Han Var I Pil SJn Vil kõõlusetupepõletik mool oli kää sihes kidi Jaa; kui kidi käe sihes oo, siis pannasse kahe puu vahele, mis koos kasuvad ja nagisevad Muh; `veske pilli rasv oli kidi rohe Var; kidi lööb käe `sisse kui `valju tööd teed Tõs; kui kidi oli küünasnoku sees või `kuśkil `liikme `kohtas, siis `käśti teese ahu luud ää varastada Aud; Kissi karu liha `ollõ süen, sie `ollõ iä kidi närijä Khn; obese mussad sabajõvid `võtma kidi ärä, si̬i̬ jälle vassus kidile Kod Vrd kida3, kide3, kidijas, kidijooksija, kitsi2
kidi2 kidi Jäm Khk Mus Kaa Pöi Hi kõdi lapsele tehasse kidi; mõni `söuke ebu tüdruk kardab kidi Khk; ma karda kidi, aka oort kibama Mus; Ma karda jala tallast `irmpsast kidi Pöi; Möni inimene kardab erpsesti kidi Emm; Mo jälatall kardab `ermsasti kidi Phl
kidi3 kidi lstk kassEmm
kidi4 kidi Plt Krk noor kits; kitse kutsumishüüd kidi, kidi, kidi [hüütakse] siss kits tule Krk Vrd kide4
kidu1 kidu Kuu Hlj VNg IisR Khk Kos Amb JMd Kad kalarapped kass söi kidu Kuu; kala kidud saab `kassi kätte ehk sigude kätte VNg; kidud `saavad `luomadelle IisR; Kassid ning kajagad söövad kalakidu Khk; kala kidu tieb varssi kala apuks JMd; kala kidud visatasse minema, nied ei `kõlba `süia Kad Vrd kida1, kide1
kidu2 kidu Jõe Noa VJg Plt vilets tüö jääb siin kiduks Jõe; vintsakas, va kidu, sitt asi Noa; kidu puu ikke langeb Plt; kidu haigus “pikaline näriv haigus“ kidu `aigus nagu `tiiskuse `aigus VJg Vrd kidev, kidur
kidu3 kidu KJn Nõo, kid́o Plv Se kitse meelitusnimi või kutsehüüd koller `tulli talule kit́se näol, tollele üteldi: ime ime et kidu keelil kõneleb Nõo; `kitsõ kutsutass kid́o; nigu hõik mano kid́o, kid́o Se Vrd kide4, kidokanõ
kidu4 kidu kõõlusetupepõletik, kidi kige `rohkemp tulli kidu käe `sissi, ku rügi lõigati Hls Vrd kida3, kide3
kiga kiga KuuK JJn Kad Lai kisa, kilkamine laste kiga on kõik kohad täis Kad; kiga `kośtis juba, noored juba kiige juures Lai
kige kige Saa M(kiige Trv Hel) San, kiige van Hi Vil(kige) kõige `kapten `ütlen, et kui pääseb eluga ää siiss ta senne eest hävitab hiiu`rahva kiige suurema `vaenlase ära; nee `ütlen et hundid oo kige suuremad `vaenlased Phl; kige pisem Saa; Lambi `oĺli kiige viimäne `Uusna talu Vil; Oma vitsa pessäv kige valusamini Pst; temä taht tõistest kige üle saia, kige targep olla Krk; ommuku `kastege om kige paremb `niita Hel || tükkis, koos kige aganidega jahvatedi San
kigi pl kigid merikapsas Kigid kigisevad, leht oo neil paks Var
kiha kiha VNg Vai kihin, sagin `rahva kiha on keriku `juures VNg; kiha on pääs Vai
kihe kihe Sa(ke- Mus Vll) Hi (enamasti koos verbiga käima) valesti käärima (õllest) ölut kihe `kεima akkand Khk; vahukord kadus pealt ära ja, polnd änam `kεima peal, siis `üiti kihe kεind Mus; ölut toppis kihe `keima minema Kaa; Kui ta (õlu) kihisema akkab siis ta vöib `kergesti kihe `käima koa `minna Pöi; Taal ölletegu läks sandisti, kihe`käärimine sees Rei; ölut hakkab kihe `käima Phl || kiiva, viltu `Vanker hobuse järel tikub vεhe kihe kiskuma Emm
kihk kihk tung, iha Meestel oli kaŋŋe viina kihk sehes Kaa; `kange kihk oo ihu sees, tahab midagi teha; Noo küll sul on ometi üks kihk peole minna Vig Vrd kiht3, kihu2, kisk2
kihl1 kihl g -a kihelkond seo kihla inemine Plv
kihl2 kihl g -u kübemeke Oli see üks taĺv, põld lume `kihlugi Kei
kihl3 kihl g -a, -u pähklitupp `pähklel on tümad apud kihlud peal; ta lüöb kihla kuore küllest `lahti, ta kukub isi ka maha sarapu otsast Ris Vrd kihn
kihl4 `kihla vedama, lööma üld, Juu, kihla Se kihlvedu sõlmima se vedas `kihla VNg; `lüöväd `kihla `asjude `pääle Lüg; akkamo `kihla `lüömä sene `pääle Vai; `kihla vädama Jäm; mis `peale me `kihla `veame Muh; nad väävad `kihla ikke suure summade `piale Mär; poisid vädaväd `kihla, löövad käed Tõs; `kihla `veeti mõne aśja pääl, tähtaja pääle Saa; `veame `kihla, kui sinul on `õigus, ostan `liitre Juu; lõin `kihla ja kautasin palju Iis; vedetti `kihla `kringlite `piäle Kod; viam `kihla, mina saa sel tüdrugu omal Krk; tolle `kimplemise pääle ta vedäss `kihla Nõo; niäʔ vedäve `kihla endä `keskel Krl; sarakoopka päle veimeʔ kihla Se Vrd kihlus3
kihn kihn g kihnu Hi(kihen Emm Rei, kehn g kehna Rei, kihna Rei Phl) LäPõ(kehn g kehna LNg, g kihna Rid, kihno LNg Mar Kul); kehn g `kehna VNg
1. pähklitupp, -kobar `pähkle `kehnad VNg; [hakkas] `pähked lüdima `kihnude seest Phl; `pähklid on `kihnos LNg; lüdi pähäs kihnu seest `välla Rid; Pähklidel oo kihn, marjad oo võrvlas, õied oo puntras Mar
2. teravilja (juurvilja, puuvilja jm) seemnekestad, kliid odrad said `pieneks `lastud siis sööludi ää, siis kihnud tulid `välja Emm; Oa kihnud on paksud ja kövad Rei; odra kihnud; hiir listib nii ära, `paljalt kihnud jεεvad järele Phl; ärjabä `seemned oo `kihnode sees; nisu tera kihnud Kul
3. kest, nahk uss ajab kevade kehna maha; ussi kihen `panti `täuse Rei || fig riided ta jättis oma kihnu `siia Rei
Vrd kihl3
kiht1 kiht g kihi eP(-e L; kist Kod) Nõo Kam, kih́t Hls Krk San(kiśt g kihi) V; kiht g `kihti VNg Vai
1. hunnik, virn, lade `päälmised maa kihid `lähtvad rutemini sojaks Khk; Mis lauad olid, kõik nii kenast `kihti `lautud, pulgad puhas vahel Pöi; luhi kihid lähvad `vastamesi ja siis paugutab Kul; paks soola kiht oo põeha peal Vig; mine `sinna kihi `otsa, võta eenäd `vastu Tõs; Paberit laoti ikke kiht kihe peale PJg; neli angu täit `ohri `pandi parrele üheks kihiks Juu; masinaga niidetud `vilja on ia `ühte `kihti `panna, `tüikad väĺlapuole JMd; puolteist `sülda, kolm `mietert oli `turba`kihti JJn; akkasin `einu lakka `aama kihi `otsa Pee; puud on `kihtis VJg; ratta vitsad kihin; pani õled `kisti Kod; vihud `pańdi `püśti parte `piale, laug täis, kahelt kihilt `pańdi, teine all, teine pial Plt; lauad pańnime `kihtide `kaupa KJn; õle ku̬u̬ pannass `kihti tare pääl üless Krk; Aena pandass kihte viisi unikude Nõo; kivi kokku korjatu, nurmõ päält `võetu, `kihti `pantu Kam; maa om üless `kihti `aetuʔ Krl; kuiva˽rüä˽pańni `kihti Rõu; sõ̭ss saa as kõrraga˽`tu̬u̬mist, ma pańni lavva˽`kih́ti sinnäʔ Vas; `tõrdohe `pańte liha `su̬u̬la, iks kih́t `su̬u̬la ja tõõnõ lihha Räp; olõ omma kih́h ~ kihih Se || südamik Anna nuga, pliätsi kiht läks `kat́ki Khn || kord, puhk ma olõ mito `kih́ti sääl ḱäunuʔ Se
2. ühiskondlik rühmitus `rahva kiht Vai; alampkih́t Räp
3. kokkulapatud köis, nöör jm löŋŋa kiht; lehed sa noodale, sur kööve kiht `kaelas; tari se keis `kihti Khk; Ma akkasi koorma köit kihti tarima Kaa; vallid pannakse `kihti `naagli `otsa; rossid ja keik soavad `kihti taritud Pöi; Võrgud paadi `põhja unikusse või `kihti maha Hää
4. kahe posti vaheline rõhtaia osa üks `postivahe `üeldi üks kiht VNg; on `viie `süülised lattid on viis `süüli kiht pitk; tuul on `tõukand ühe kihi `aida maha Lüg; üks kiht eenama `aeda vaos maha Mär; aia kiht oo rõht aial Tor; tegin ia aja kihi Iis || palgiparve järk, osa kahe keie vahel sai esimene paĺk vette veeretud ja sis teesed järele, sõnni ku kihe jagu käe; neli kihti ja viis `kihti `oĺli kihed parvel Vän
5. kahe vaia vahele kinnitatav võrkude rida võrgo `kihtis keib viis `võrku Mar
kiht2 kiht Mar, g kiha Tõs põletik ühöl naesel olnd kiht käe sees, `kangeste valutand ja paistetand Mar
kiht3 kiht g kiha Hlj Mar tung, kihk; hoog, rutt `luomal on kiht taga (jooksuajal); läks `suure kihaga; `niisukene kiht oli taga `lusti `pääle Hlj; mes kiht sol taga oo, et nii `tiitsal oled; tüdrikul nii `kange kiht selle poisi järele Mar || soodal on sihuke kiht sehes, akkab kihesema kah Mih Vrd kihu2
kiht4kihvt
kihu1 kihu Kuu VNg Vai L(-o Mih) K I(-o Kod) Hls Ran Nõo TMr KodT Kam, pl kihuʔ Plv kihulane kihud kippuvad `silmä Vai; täna `õhta kihud söövad nii valusasti, vist tuleb `vihma Mär; täna on neid kihusi nii paelu, et ei saa `lehmagi `lüpsa Vän; kihud ike ullemad kui siäsed, `oopis kibedamini ammustavad Juu; kui kihu imeb jääb jusku paistetuse ernes üles Kad; kihud on nigu sääsed, pisikesed Sim; kihud lennavad `silmade `ümber Iis; `veiksed nõnnagu kihod Kod; kihud suluvad `sooja Äks; `õhta päävä veeru aeg on kihud kallal KJn; kihu salvab Hls; ma näe todagi, ku Puhja `keŕku tornin kihu `aegutap Ran; kihu survava, ilm lätt `ääle Kam || pisike täi sool oo pissed kihod särgi sehes Mih Vrd kihukas1, kihuke, kihuline1, tihu
kihu2 kihu Hlj VNg Jäm Khk Jaa Pöi L(-o Mar Kul Vig) Juu VJg Plt Krk Hel; in kihus Kuu
1. iha, tung, kihk Tüdrik on kihus `juokseb `poissi järel Kuu; Luviise oli isaste kihus Jäm; mis kihu sool o teise `lauta minna Khk; `söuke kihu `järge, et ep seisa ühe kuha peal Jaa; Ta on küll vana inimene, aga see mehele minemise kihu on ikka alles Pöi; tea mes kiho sol taga oo, et sa nii `kangeste `poissa takka aad Mar; kellel kiho, see teeb kinnast, kellel valo, see teeb varrast rhvl Kul; Noored inimesed oo `kangete kihudega Han; nüid tääl oo kiho `senna `menna Mih; tal om nüid kange kihu `kakleme või `rääsleme minnä Hel Vrd kihul
2. hoog, sund vahest `aavad nõnna et kas obused `lõhki, tea mis kihu neil taga on Juu; ma teie tal kihu taga, et ta piap tulitsebest tegeme; ah si̬i̬ naise kihu ja üless ässituss Krk
3. eblakas, kärsitu `niisukene kihu inimine; kihu inimine tahab keik `saada Hlj; on sie lehm kihu vaid, ei `seisa `karjamal VNg
Vrd kiht3
kihu3 kihu Kuu Jäm Khk Mus Kaa Vll Muh Rei L Ris(-o) Kei Juu JMd Trm Kod(-o) Ksi Lai Plt Ote Urv Krl Plv, ḱiho Se
1. a. tükike, kübe; ebe, ude Pöhast akkas seikest külma lumekihu tulema Kaa; pihulane oo `oopis vähem kut seask, `oopis kihu; lume kihu köib Muh; [vankril] raua kihu `külges ei old Noa; vähe `niisked kihud kεivad, ega suurt `vihma tule Rid; villa kihod, villase `riide küllest pudisevad maha Mar; Ei nende [vihma] kihudega saa märjaks `ühti Han; lume kihud akkavad juba `käima; põle mette üks leiva kihu Ris; omiku mõni kihu tuli, pärast ei sadand sugugi Kei; üks pisike ruki kihu muidu sial põllu nukal, kõrt põle `ollagi Juu; aina kihu, `juusse kihu Ote; neid oĺl ku kihu ku põrm Urv b. (külma kirvendusest, nõrgast tuulest jm) See pisike tuulekihu äi pane tuuligud käima Jäm; mool külma kihu sehes veel (külma käest tuppa tulles) Khk; Piimal tunnukse püsut justku apukihu sehes olavat. Ooda, paneme öllekruusi korra liidi peele sooja, et külmakihu välja läheb Kaa Vrd kibu2
2. natuke, veidi Valada, kas on viel `tuosis kihu `suhkuri Kuu; ma kuule mette kihugid Rei; kihu maad Noa; tulime alles kojo kihu aea eest Rid; ei `lõika kihugi LNg; paneb `vastu, ei `kuula mette üks kiho Mar; Ta oo moost kihu pikem Han; ma ei kuule kiho mis nad `rääkivad Ris
3. (vette tekkiv jäätus, peenike jääpuru) jääkirmeSaLä kihu - - mörd nönda täis, et ei `jaksa üles `tösta Jäm; kui meres kihu on, siis kergidab rüsad kohe `pöhjast vee `peele, kui siis kohe käde p‿saa, siis `külmavad jää `sisse Khk; vötab vee tuas juba kihule (jääkirmest) Mus Vrd kilu3
4. kidur, kasvus kängu jäänud kihu vili kui on viletsaste kasund Mär; tänabu on peenike kihu lina Juu; seina vahele `taotasse raud kiiliga neid kihu linu Trm; nagu viligi mes kihu one, `piänike ja veike, tiĺluke; õege kihod ja `veiksed rükid Kod; vili on kihu Plt; naaʔ omma säärtseʔ kihu linakõsõʔ, naaʔ ei olõ midagi Krl || kihu jalaga (lühikeste sammudega, aeglase käiguga) obene [kõnnib küll aga], moa ei `mõedu Trm; tema oli kihu sammuga [hobune] Lai || linakiudLai Vrd kihune
5. peen, kihujas sedikest kihu lund tuleb Mus; kihu vihm Kse; saeab peenikest kihu lund Kei; aase langa peenikesess nigu kihu Plv || ḱiho-peenikäne lang, paĺlo peeniḱäne; njo [terad] omma kiho-peenikeseʔ Se Vrd kibe2, kihukas2, kihuline3, pihu
kihu4 kihu Vai Sa Käi Rei Juu kihelemine; sügelised `justko kihud kihelevad Vai; see on ete sia kihu, mis taal pεεl on Jäm; kut kerp sööb, siis oo `kange kihu, vötab nenda `ratsima Khk; `kange kihu ajab reit `kiskuma Krj; söölis see on üks kihu Vll; `kange kihelemene ja kihu, kas vöi nühi purogs Käi; sai tüdruku käest kihu; toherdas kihu Juu
kihu5 kihu (kullimäng) teine lööb teist kihuks. kihu akab `jälle teissi lööma kedas käde `saadud on Khk
kihu6 kihu Ris Trm kisk `üĺge raud otsekohe raud, ilingid, kihud `küĺges Ris; õdra okas läks silma. okastel õlid nigu vekesed `ambad küĺles, nisukesed veked kihud Trm
kihu7 kihu Pöi Vil, ke- Var
1. on (häälest, helist) teine liik oo kihulased, mis `sääskedest vähämad, nendel pailu suminad pole, pihu kihu teevad Pöi
2. kuuldus kord oli see kehu nii suur, et pidi sõda akkama Var; Kihu läks suures ja kiigel (kõigil) `oĺlid meeled ärevil Vil
kihu8 kihu kihnlaneKhn
kihu9kihv
kihv kihv g kihva eP(ke- Käi, g Juu; pl kihbad Vig Mih; kihiv Kod) eL(kihu M T Lei; ḱi- Se, ḱe- Lei), g `kihva R
1. a. looma suur väljaulatuv silmahammas [koer] ajab `kihvad `paĺjaks Hlj; möni `söuke kuri emis tuleb `kihvadega kallale Khk; nii `suuri `kihvu pole ühelgid sial olnd mette kut `meite vanal ubsul Vll; vana siga, suured kihvad suus Kse; inimesel kihvade koh́al silma `ammad PJg; uńdil oo neli `kihva Tor; krokodiĺlil oleva paĺlu `kihve Saa; `äigas kihvägä seeliku `lõhki Juu; vanal orikal on kihvad `väljas pikal, `viskab või uńdil mao maha Tür; kihvaga siga raiub küĺläkille Kod; kihva või `seantse om [metsseal] ihen Pst; vanal seal olli kõvere kihva, ku tõisega tüllü läit́s, kiśk küĺle `lõhki Hls; ruunobesel om kihva ja neil lüvväss tükk ärä, siis ei ole tunda, et riivip Krk; märä obesil ei ole `kihvu, mõnel `arva olevet Hel; sia `tõmbava `kihvuga valuste Ran; kae soel om kihva, nu̬u̬ om serätse ää pikä ja `taadõpoole kongun Nõo; Mõnikõrd muidu peni rägsas `kihvuga, kui paĺlu es ti̬i̬ midägi Rõn; vanal tsial ommaʔ kihvaʔ uulõ kolgast `vällä kasunu San; ku [siga] no˽kihva˽`sisse lü̬ü̬, sõ̭ss lahk ärʔ Kan; säidse `aastat vana, sõ̭ss kasuss kihv suuhhõ Rõu; niku˽soe kihvust `päśsi arʔ Vas; soel omma ḱihvaʔ kui hanguʔ, `kruńksi kasunu suuh Se b. hum (inimese, looma hambast) Nää `messugused `hambad sel `naisel on, peris `kihvad Kuu; `Kihvad suus, kaks `kihva, pikkemmad ku `tõised `ambad Lüg; `nalja peräst ikke `üeldä, et inimisel `kihvad suus Jõh; kel kahel pool suured kihvad, sie pidi kuri inimene olema Sim; kui `ambad nurga pial ette tükivad, nigu riast väljas, siis on nagu kihvad ja oŕgad suus Lai; ta [hammas] nõnda ärä kulunu ku paĺlas kihu vi̬i̬l Krk; mul kaits ammast om all ja üits om pääl nigu kihu jälle Ran; pinil om kolk̀ümme˽kol˽`kihva Har || fig `Kihvad sügälävad, ei saa rahu Jõh; Iga ta `toitu `järge jättend, pistis keik `kihva Pha; Kellel sa oma `kihvasi `näitad, sa oled pahane ja teine vi̬i̬l irvitab sul `vasta Hää; me visasime `kihva (naljatasime) KJn; Ku˽purjun um sõ̭s mugu˽kisk `kihva (norib tüli) Rõu || (kulunud terariistast, hobuserauast jm) väits ärä kulunu, va kihu `järgi jäänu - - selle kihvaga ei saa kedägi tetä Ran; tu̬u̬ tõene [vikat] om vana kihu, tu̬u̬ ei ni̬i̬dä mitte midägina Nõo; [hobusel] pu̬u̬l ravva `kihva all Ote || kuu kihu om `taivan, kuud om üits kihvakene nättä Nõo
2. hum vurrud `kihväd nenä all Jõh; möne mehel on kehvad nina all Käi; kaśsil on kihvad Kei; Kihvad olid - - mis ülessepidi läksid Plt; meestel on kihvad ninä all KJn; sel suure kihva moka pääl Hls; kassi kihva omma moka pääl Krk; `Pi̬i̬trel olliva pikä vundsi nigu kihva Ran; taal umma˽ka kihva˽kasutõduʔ, kihvaʔ umma˽moka pääl Plv
Vrd kiuhk
kiik1 kiik g kiige Pöi Muh Rei spor L, K Kod, `kiige R (n `kiike Vai, n, g `kiike Lüg), g kiiga Jäm Khk(`kiika) Pha Kaa Hi, `kiiga Kuu, kiigu Khk Muh L Amb JJn Koe VMr Pil M San Nõo
1. kiikumisvahend, kiik `kiige ala `lähtvad `ehtu Jõe; `lähmä `kiikele; `kiige `aisad `käiväd ülevält `arjabust `alle `põhja `raami Lüg; mene `kiige `pääle, miä `kiigudan sinu Vai; `meite külas pole `kiika Jäm; `laube `öhta noored `tantsivad kiiga all Khk; Nee olid pisiksed kiiged mis nelja aisaga olid, suured kiiged olid ikka kuie aisaga Pöi; tüdrikud ja poisid `ollid iga ilm pühabe `õhta värava taga `kiikes ja `tantsisid Muh; Kiik käis üle völli nägu viipsik, aga `purju äi jäänd Rei; ma olen isi kua `kiiku küll teind ja Mär; sui köisid küla `kiikede all Lih; aerudega kiik `oĺli neĺla postiga Tor; `enne oĺli `kiike paĺlu Saa; igä `lauba `õhta ja pühäbä `õhta läksid kiige `alla kokko Juu; kiik oli sial `Sauka talu väravas, siis käisime sial kiige all Koe; ulgakeisi kiigevad siäl kiige piäl Kod; `nööridega kiik Plt; üle võlvi aetasse kiigel KJn; pü̬ü̬rkiik om uvve aa kiik, `juśku karasseĺl laadan Krk
2. lapsehäll, kätki laps leheb `kiika magama Khk; kolm naist maeas, egal oli lapse kiik, tuba `kiikasid täis Emm; Kiiga `pöhjas oli eina kott Rei; jusku tite kiik (kitsas vanker või lootsik) Hää; õli vedruga kiik ja vibuga kiik Kod Vrd kiigu
3. jalaga sõtkutav linamasinSan
Vrd kiiga1, kiige1
kiik2 kiik g kiiga V van viiul kiigaga mängiti pulman Krl; tõmmaśs umma `kiika nikuʔ sainaʔ värisiʔ; kiiga keeleʔ ja kiiga lu̬u̬k; kiiga `lüüjä Se; `kiika lüvväss kon karatass Lut
*kiik3 pl kiigud kiikerHää
kiik4 kiik on (kajaka häälitsusest) kajakad `kargavad `lendu kiik, kiik Kod
kiik5 kiik g kiige van Hi, Vil kõik a. (substantiivselt) ta `jütles mo `vasto kiik kut kiik Phl; männä oksad on kiik kuevad Vil b. (adjektiivselt) kiik raha Vil || (rõhutavalt) vammussal oĺlid käissed ja kiik Vil || kiik ja puhas Phl Vrd kikk10
kiil1 kiil eP(kiiĺ Trm), g kiili (g kiilu Mih Tõs Tor), `kiili R(n `kiili Vai)
1. kiililiste (Odonata) seltsi kuuluv putukas `kiilisi on `mitme tahulisi. `toised on vie `kiilid VNg; ühed on suured `koltsed kiilid, nee on suured kut linnud; ühed allid - - `pitkade tiivastega kiiliks `üitasse Khk; need latika kiilid oo kihtised; mõnikord oo `pissed kiilid, siis oo latikad koa nagu vihalehed, aga kui oo suured kiilid ja paĺlo, siis oo suured latikad Mar; vata merest kadovad kalad ära, sellepärast neid `kiilisi põle nii paelo Lih; suured kiilud `lendvad vee piäl, kahed tiiväd `küĺgis Tõs; Kui sui paõlu `kiilä lennäb, `tullõ sõda Khn; kiilid on `rohkemb vie jääres Iis; [kanad] mis `kiilide aeg väĺlas, need kohe on munemisest `lahti Äks
2. kiin (Hypodermatidae ja Oestridae) `luomad `kartad `kiili, `kuulod vaid sedä `kiili `laulu, siis `juoksod `ullemast Vai; obuste kiilid on pisised `koltsed kut puu mesilased Khk; Kiilid on `väljas, `veised äi seisa änam karjamal Pöi; see kiil on pisigeine all, temal pitk ora `perse `otsas, sennega tema pistab Emm; Kiilid lendavad, sadu tuleb; noorde inimeste `kohta `öötasse - - just nagu kiil nende `perses, kis neid takka aab Mar; `kiilisi põle tänäbu `näintki Juu; kohiärjad suured, vata palavaga kardab `kiili VMr; obuse nina kiil VJg; obuse jala kiil on erilaise `muodi, piriseb obuse jala `ümber `augusti kuus IisK; kiil on pitk ja piänike, piha piält piänem, `perse piält paksem Kod; obene noogutab siis, kui kiil ninasse tükib Ksi; nagu ärja `persses kiil Plt
3. kiinijooks üks pasane vasikas aeab `terve karja `kiili Lai; kiili, kiilu ajama ~ jooksma ~ kargama ~ laskma kiini jooksma `karjatsed ajavad `lehmäd `kiili `juoksema, `tievad pz-z-z Lüg; `Lehmad `tõstasivad sabad `püsti ja panivad `kiili `juaksu Jõh; Äi tema läbe ühte tööd viisipärasti ää lõpeta, paneb just kut kiili karates teisale Kaa; Kui sui `veised `kiili `kargasid, siis läks kõue ilmaks Pöi; Lehmad akkasd kiili aema Emm; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig; ärg akkas `kiili `kargama Lih; lehmad joosevad `kiilu palavaga Tor; nüid nad (veised) lasevad `kiili nõnna et Juu; vanass juanipääväl ei `antud lehmile juada, siis ei juakse `kiili Kod; `kiili `jooksmine on augusti kuul Lai || fig sihitult askeldama mis te (lapsed) sii kihelete, `kargate `kiili Muh; Küll ni̬i̬d naesed jooksevad kiili KJn; kiiliga kihutades sene `kiiliga (suure tuulega) ku tulo se vene siss, pano menemä Vai; kaśs läks selle tulise kiiliga `välja Muh; üks veis tuli jälle kiiliga `sõites Vig; tuleb kari kiiligä kodo; eläjäd tulid kiiligä metsäss Kod; valge vasika kiil sportlik mäng `Neljäkäppili ja jalg `püsti viel sai `mendud edesi. `Üäldi `valgevasika kiil Jõh
Vrd kiilik, kiim3, kiin1
kiil2 kiil (kiiĺ hv) /`kiili Vai/ g kiilu üld, kiiĺu KJn, kiilo Mar Ris Se, kiili ?Käi Rei ?Mär JMd JJn VMr VJg I, kiila Krl Har, `kiili R(`kiilu Hlj Jõh)
1. kahe- või kolmetahuline teravaotsaline raud- või puuklots a. (puu, kivi jne lõhkumiseks) lüö tamale `kiili sise, siis `lähtö `lohki Vai; `Kiiludega löhub selle [puu] ää küll Pöi; Äi ma `ilma kiilita seda pakku `katki saa Rei; Sedä `rońti `talbõga `lõhki ei aa, piäväd raudkiilud olõma Khn; kui iad kiilid olid, siis sai ikka not́tidest jägu JJn; kivi lõhutse kiiluge, si̬i̬ om rauast; Aja ku kiilu kivi sissi (teenijast, keda peab väga sundima) Pst; `olli kolm vai neli `kiilu, kui pu̬u̬ld `palki `lahki `aeti, muidu oless toeme `järgi ärä murdnu Ran; `kiilaga `aetass nigu `puutki `lahki Se b. (esemete, nende osade või liitekohtade ühendamiseks või tihendamiseks) `kaŋŋa `jalgudel on `kiilid - - `muidu ei `seisa ühes; `sukse `pengi kiil; mõnel [höövlil] on `kiilid kahe `aarased, `karnii·si `üövli kiil on ühe `aaraga; `kiilidega `aetasse [põrandalauad] `lihti Lüg; vikkasti `kanna kiil `lüia vahele, et vikkasti ei `liigu `õtses Jõh; ma pani `sönna pisisse kiilu vahele, niid taa oo `jälle viśs Khk; pisike oo kiil ja suur puu `lõhkumise jaus oo talv Kse; lüö kiil pingi jala `sisse Ris; kiilud lüiakse vahele, et `äśti `kińni seesaks Kos; vikati kiil läks lahti; `kiil on lüsi ja vitsa vahel VJg; adra kiil; kiil `sahkepuu all lü̬ü̬b `sahkepuu kõvemass `kińni; [käsikivi] kiili lü̬ü̬d lähemälle, siis kivi õli `kõrgel, siis sae keremält Kod; kerves akkas `loksuma, lü̬ü̬n kiili vahele Äks; [harkadra] Peräpaku ja raudpuu vahel `lü̬ü̬di kiil - - ku ader päräst `lahtises kueus, `lü̬ü̬di `kiilu kõvemas Vil; teĺle ei seisä muidu kogusin ku peaks `kiilega kokku `lü̬ü̬mä Trv; sina pistä oma nuḱk nurga vahele ja ki̬i̬ĺ kiiluss `kõrva (öeld teiste jutu vahele segajale) Krk; [vikati] terä `panti, et ta äste maad ligi lõegass, tu̬u̬ `säeti kiiluga Ran; ku jalasse om `amban ja kiiluga `kinni `lü̬ü̬du, siss na jäävä `pisti `saisma Nõo; ürsil olli suur truĺl, raamistik maan, `kiilega kokku `lü̬ü̬dü Kam; kui kirves ei olõ kõva sõ̭ss lüüväss kiil `sisse; härg`hü̬ü̬li kiil Har || `kiiliga toppita vorokad `seinä varade vahele Lüg || kiilukujuline raud leivanõu kaapimiseksHää || hum peenis taal om tubli kiil; tä laśk `hindäle kiilo `persehe aiaʔ Se; kiilu andma palju kulutama nüid o leväl nõnda `kiilu ant, et üit́s nutik vi̬i̬l [järel]; kate kardulte vahe aig, muutku anna leväl `kiilu Krk
2. puunagi, varn odeti `vartad `kiili `otsast VNg; kiil, `sinne `pääle on üvä `panna `riidi rippumaie Lüg; pane kuub ki̬i̬li `õtsa ja vü̬ü̬rätt `sinna `piäle Kod || vai lauda seinas lehma lõa sidumiseks pane `kiili ülemälle - - kui kiil on madalal, lehm võib jalaga `kütkmesse `assu Kod
3. a. kolmnurkne vahetükk, siil; kiilukujuline kaunistus sukkale tehasse taha sukka `kiilud ehk `viklid Jõh; see piisike kiiluga särk oli Aud; `kiildega `ruosidega sukad (Jüri naise rahvarõivastel) Jür; tõene tõeselpu̬u̬l [suka] `kanda one kiilid; kanna kiil lapi kõrval Kod; [kindale] `tehti `pöidla `kohta kiil `piale Lai; aga maa `kondsa kokku ei võeta, t‿om laǵa ja `kootass siss kiilu sinna kõrvale Nõo; olliʔ iks kiiluʔ lajol `kaskil, et siiluʔ `häste vahele tulõvaʔ Kan; `rõiva kiilokõnõ vaja `vaihhõlõ `pandaʔ Se || [talumaa] kiilu `viisi läb `sisse `mõisa `mõtsa nigu sia säĺg Trv b. õhuke tükk, kild ma lõegassi tolle suedsutedu lappe küĺlest paar liha`kiilu Nõo; Aidast tõi [sõira] ja `lõiksi laua pääle ilusa˽ kiilaʔ Har; `sahvte - - võit `ki̬i̬täʔ `paĺjest maŕost vai ubina `kiilagaʔ Räp Vrd kiilak(as)1
4. muid tähendusi a. valguse peegeldus veepinnal Puagi tulõ kiil vee piäl `selgest nähä; Üks puät sõedab kuu kiiluss; Päävä kiiluss paõstab üks lobi Khn b. luõdõst võtab kiilu `alla, akkab seletämä (taevas hakkab selginema) Khn Vrd kiilus2
kiil3 kiil g kiilu S L Ris Trm Ran, g kiili Pöi Rei Rid Tor, `kiili Kuu VNg Vai
1. a. paadi või laeva põhjas olev pikitugi, emapuu Kuus `jalga vett `kiilu ala (sooviti laevamehele) Kuu; laiva kiil; kiilu `külge aketesse `kaari panema Khk; tääv on kiilu `külges Pha; Lasimi naa‿t kiil punane (kiirest laevasõidust) Emm; Üsä madal, kiil `riibab juba `põhja; Puadi raudtald ojab `kiilu kulumise iest Khn; paadil kiil all, kitsas pohi Ris; `vennel on kiil Trm b. laeva kiilu alla kinnitatud õhem pruss, looskiil kiilud lüiatse pärast Mus; Lustkootrid kandvad palju purju, nendel aa suured tinast kiilud all Emm; Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn; Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema kaitseks Hää; kiilu võtma laeva külili panema, et pääseks põhja parandama ja puhastama võtamõ laõva `kiilu; Aliide akkas `lekmä, `võt́sid `Pärnüs `kiilu Khn
2. tüürilaud `vennele tetti kaśt `siśse - - piśteti lai laud läbi - - paar kolm `jalga põhjast `allapoole, toda kutsuti kiil, siss es ole nõna`lauda vaea Ran
kiil4 kiil g `kiili Lüg Vai, kiili Trm, kiilu (kiilo) Khk Pöi Rei spor L, Juu Kos Krk Plv Se hoop, löök (liitsõna põhisõnana levinud laiemalt) küll miä tahan `siule moned `kiilid `anda `vasta `korvi Vai; Aga andsin talle nisukse kiilu mööda pead, mis kulus Vän Vrd kiilakas2
kiil5 kiil (kiiĺ) g kiili Khk VJg I, kiilu Kam, kiilo Plv(n kiila) sõnnikutalgutel viimasena põllult lõunale või õhtule tulev sõnnikuvedaja kes vi̬i̬mäsess jäe `õhta ku vi̬i̬mäss `ku̬u̬rmad väljäle `viätse, si̬i̬ jäe ki̬i̬liss Kod; see jäi kiilist; teised `karjusid et kiiĺ ja kiiĺ Lai; `keegi ei kannatand seda sita kiili nime Plt; taa jäi sita kiiloss; tiä peläśs tu̬u̬d kiilo nimme Plv Vrd kiilass, kõõla(ss)
kiil6 kiil Lut, g kiili Jõh IisR Kod, kiilo Se kapsanuuter kapuss `närtsimä akab, siis one si̬i̬ kiil nõnnagu jõmak all; ku issotad ja lääktäd mitu `kõrda, siis akavad ki̬i̬lid `kasma; kiilid leid `alla kualikile Kod Vrd kila2
kiil7 kiiĺ Käi, g kiili TMr, kiiĺ Võn noataoline terariist pirru kiil TMr Vrd kiin2, kiim4
kiim1 kiim g kiima Khk Muh Tõs Hää Kos JMd Koe Kod MMg, `kiima VNg Jõh, kiimu Plt Räp sugutung, iharus; iha, himu `nuorel inimesel on `kiimad VNg; üks kiim on tal alati peel, kodu‿p seisa piretkid Khk; mis kiim sool `seĺgas `olli et sa `sõnna läksid Muh; Ajab oma `kiima väĺläl Hää; loomadel on kiimaaeg Kos; kui lehm õt́sib `puĺli `üeĺdi: tal on `kange kiim selle järele MMg || rutt, kiirus tulin suure kiimuga, ruttu, ruttu Plt; sul om mineke kiim, annaʔ minnäʔ kohe taht; om kiim minekega Räp Vrd kiimahuss
kiim2 kiimudega mutt abarAud Vrd kima1, kimm4, kimu
kiim3 kiiḿ g kiimi, kiimu Hls Krk, kiimi Har kiin; kiinijooks Lehmäl om kiimijoosu aig, `raske karjan olla Hls; kiimil om siivä, aga ta tüküss `lehmil kusimi manu, obestel om ännä all; Küll om paĺlu `kiiḿe; suve aig iki kiimu aig, ku kiimu ja parmu väĺlän om Krk; kiimi, kiimu jooksma kiini jooksma Lehmä jooseve `kiimu Hls; `pääle jaagap̀äävä om sii kiimi `juuskmine Krk Vrd kiil1
kiim4 kiim g `kiimi R/-e Lüg/, kiimi ViK I kiin2 `kiimiga `raiuti `oksi puu `küljest Hlj; `jäätand maa või jää `raiuta `kiimega, sie võttab üväst `lahti Lüg; `kiimiga jämedi puid ei saa, `pieni puid saab `raiuda Jõh; kiimiga raiutakse agu ja lüiakse pienemaid `pulke pliidi alla `katki Kad; `kiskusivad kiimiga `piergu Iis; ei `kervega ole nii ia [hagu] teha kui kiimiga Trm || kiim õli nagu pu̬u̬l viil`meistrid. `eśte raiud `kervegä, siis kiimigä võtad siledäss [küna] põhja Kod Vrd kiil7, kiin2
kiim5 kiim g kiimu tuhkpeenike tolm `tolmu ja `kiimu um alasi kõ̭igin paigun Rõu
kiin1 kiiń g kiini Hää Saa Kei Kõp eL
1. kiililiste (Odonata) seltsi kuuluv putukas ma näi ilusit `kiine, ilusa pikä kehaga, suurde `siivega Trv
2. kärbselaadne suur siseparasiitne putukas (Hypodermatidae ja Oestridae) loomad `kiiavad kiinidega Saa; ku kiini väĺlän, ega sõss eläjä enämb ei pea Trv; kiini salvave valuste Hls; obesel o kiini, tükiss ihu sisse Krk; kiinil om suure laja siivä, kiin võ̭sistab Nõo; eläjeʔ `kargasõʔ, eläjil om kiiń takal Krl; kiini purõva `lehmi Se || fig (liigsest kiirustamisest, kärsitusest) mis kiiń siul taga om Hls; ei tää mes kiin täl nüid taka om, nüid `lendäp nigu pisuand jälle Nõo; sul um kiiń hanna all Plv; sul˽om ta ki̬i̬ń `perseh Se
3. kiinijooks pasatse `persega vaśk aap suure karja `kiini Puh; pasanõ vaśk aasõ kaŕa `kiini Räp; kiini jooksma ~ kargama ~ minema; kiinin käima kiini pininat kuuldes pakku tormama (kariloomadest) vasikad joosevad `kiini kiiniaeg Kõp; eläjä `kargava `kiini Nõo; Kuumaga kui lehmä `kiini joosiva, `oĺli t́siku man paremp Rõn; lehmä käävä kiinin Rõu; võt́t hanna `sälgä, lehm lätt ḱiini; kari käüse kiinih Se; kiiniga kihutades nad (lehmad) `juosid kiiniga kodu Kei; eläjäʔ `juuskva kiinigaʔ Plv; tuu oĺl nikuʔ au õt kari pidi minemä kiiniga kodo Se
Vrd kiil1, kiim1, kiimlanõ
kiin2 kiin g kiini Mus Pöi L K Trm Krk T Kan Plv Räp, g kiine Mär Vig Mih Aud PJg Ris Rap Puh, g `kiini Kuu IisR suure noa taoline terariist `Kiiniga üä agu `raiuda Kuu; `Öhta vana isa oli `kolde ees kivil ja `kiskus `piirgu kiiniga Pöi; peeru nuga, mõni üiab kiiń Rid; kiiniga lõhuti `peergu kui `lõmmu põletadi ja raiutasse aku koa Vig; sepp tegi uie kiini Tõs; kiinega lõi `kat́ki, paku pial [oksad] Aud; Poiss läks kiinega agu tegema PJg; `Võt́sid kiini kätte, tegid `metsas agu Kei; enne olid lõmmud, siss `tehti kiiniga `särmed ja `noaga `kisti piiruks Rap; `kiini võib koa kõhutada Jür; Kiin õli neskse suure laia teraga, tera oli pool pikem kui `kerve laba Trm; kiiniga tuleb kah paks peerg, aga nuaga tihasse õhukest Äks; kiiń ei lähä kivisse, nokk võtab `vasta KJn; akku `raotass kiinega Puh; ää kiin `olli ärä kadunu Nõo; vanast `kisti kiiniga `pirde ja laasiti puu `osse Ote; tu̬u̬˽kiiń tarõ mano Kan Vrd kiil7, kiim4
kiin3 kiin g kiini Emm Khn Hää tõstuk laeva ankru tõstmiseks Surdõ `laevõss ond `ankru kiinid, käsitsi‿mte jõva enäm `tõsta Khn; kiin on neĺla läbijooksuga plokk, kaks ratast, pääl on kolm, all on kaks `seivi Hää
kiip1 kiip g `kiipa Lüg; n, g `kiipa Jõh IisR Vai kokkupressitud heina-, lina- või villapall kaluo·sid `tieväd [heina ] - - `mutku `massinad panevad `kiipa; `kiipad `aeti `jaama `juure `unniku Lüg; Orole `tuodi `enne Venemalt `eina `kiipaid; `puudased on nied `kiipad Jõh; puom`villad on kaik `kiipas, raud `vitsad on `pääle `pandu Vai Vrd kiibas
kiip2 kiip g kiibi Pöi Khn Hää Ris, keep g keebi Emm Phl õnarus laeva pardas, millest köied läbi käivad kööved keivad kiibist läbi `poldri `kinni Pöi; keebi auk Phl; Tõsta ots `kiipi, sedäsi nühib `parda ää Khn; `tõmma tagant kiibist läbi ja pane taha `klampi `kinne Hää
kiip3 ḱeip g ḱeiba suur kott; õlekott voodisLei
kiip4 kiip g kiibu õhuke leivakäärPlv Vrd kiibakas, kiibukõnõ
kiir1 kiir g kiire spor üld, g `kiire R JMd VJg
1. valgusjoon `päikse kiired oo sojad Khk; ele·ktri kiired audol ees Mar; sellel (sabatähel) oli suur kirte saba järel Vig; kiiretega ei saa vaadata (päike paistab silma) Kir; kaks `uśsi päikse ki̬i̬rten kiäron; päev lü̬ü̬b õmad ki̬i̬red tagasi, päev `vaatab tagasi Kod; kiire omma `ümbre päivä, ei tää kas ta tähendess `vihma vai `põuda San || (mustrist) kiirdege rõõvass San Vrd kiird1, kiire3, kiires1
2. u röntgenläbivalgustus Ott [võttis] sis ühe masina ja vei `itsegi tämä `kiirde ala Kuu; `Undlas on teisipäe kiired. täna `kiiri es ole Saa; `tütrid viisid mind `sinna kiirte `alla KuuK; tu̬u̬ arst om kiirte `vaateje Hel; kiiretega `kaeti, mass rohidaʔ vai ei massaʔ Plv; jäi `haigõst, käve kiirde all Räp
kiir2 kiir g kiiru Tõs Hää Saa Ris Kei JõeK JMd JJn Koe Kod Plt Hls kiirus, rutt tääl oli `kange kiir taga. läks suure kiiruga; tahab kiirt abi `saaja; irmus kibe kiir töö Tõs; Meśtel änam (kartulivõtmise ajal) `kiiru põld Kei; parem kohe `einale ia kiir `piale `panna JõeK; tulen kiiruga et näha, kes siis on tuld JJn; lennuk läks, õli õege kiir minek Kod; tegi `kiiru taga Plt; mis kiir siul taga om Hls Vrd kiird2, kiire1
kiir3 kiir g `kiiru VNg, kiiru Phl paadi aerude rihmaas `lootsiku `kiirud VNg
kiir4 kiir g `kiiri Lüg Jõh IisR, kiiri Iis, ḱiira, kiiŕä Se pomm a. kaaluviht `kiirid akkasid jo `vierand `naulast `pääle ja `läksid `kümme `naulani Lüg; Kodu neid `kiiridega `kaalusi `paĺju [ei] old Jõh; sie ei kaalu üht `kiirigi Iis; kaalu kiiŕä Se b. kellapomm `kella `kiirid Iis; tuńnikelläl omma ka ḱiiraʔ. kiiŕä‿mä rassõʔ Se Vrd girr
kiir5 kiire2
kiir- kiir- kiire Polisi kiirpaat ajab `meie `silda Kuu; Kiirkäiguga ummistab [veskikivi] silmaaugu ära, ei võta [teri] silmast alla Trm; nigu tera kõrre otsast `võetasse, nii viiasse kiirkuevatsesse Pil; tahvet `sõitis kate rattage, ku olli kiirkiri Krk; sääl (postijaamas) `viidi tahvetiga edesi kiir käsud, mes pidi edesi `anma `tõisi `jaama Ran; tiä `sõitse kiir rońgige San; ku riigi`vaĺtsusõ pu̬u̬lt järsk käsk tuĺl, siis lät́s kiirkiut Räp
kiis kiis Kuu Hlj Jür Trm; kiiss Vll Muh Phl Trm, g kiisu Jäm Rei Han, kiisi Phl
1. kassike, kiisu kiis `püüdäb `hiiri Kuu; `väike kiiss lööb `nurru Vll; mis kiiss tahab? Muh; küla kiiss tuleb Phl
2. int (kassi kutsumisel)Jäm Jür Trm
3. jõulumäng jöulube `öhta mäŋŋiti `kiissu käde `püidma Jäm; lapset tegid `jöulu kiisi. palistadi öled kokku, nupp `otsa. siis panid otsad kokku ja teina `torkas `puuga. sai kiisi pikale, siis kiiss jähi pimegs Phl
Vrd kiisa, kiisi
kiit kiit g kiidu eP, g `kiidu Kuu, Lüg; `kiito g `kiido Vai kiitmine, kiitus Küll se Pärispää saand `kiitu sen lahiŋŋe iest Kuu; sie ei õle `kiidu asi, sedä ei `maksa `kiitada Lüg; teenib kiidu eest - - pole `palka tarist `maksagid Khk; kiidu pärast tegi selle töö `valmis Muh; need oo puha kiidu jutud Mär; mis ma sest kiidust saan Var; tää `kange kiidus inime `ootab `kiitu Tõs; tüha kiiduga inime aeab `tühja kot́ti `püsti Tor; see on mud́u nihuke tühja kiiduga inime, midagi veart se ei ole Juu; oma kiit aiseb Koe; teśte suure kiidu `peale läks `vuatama Plt || tänu `palju `kiitu Kuu Vrd kitt
kiiu kiiu Jõe, `kiiu VNg plokiketas, millest üle jookseb nöör ühe `kiiuga (p)lokki; lokki `kiiu; `kiiu `polti VNg
kiiv1 kiiv g kiive SaId Muh Rid Kse Han; n, g kiive Khk Pha Vll Hi(g `kiive Emm) Tõs; spor pl kiived Jäm ; kiib g kiibe Mih, g kiive Mar; keeb g keebe Mar; ki̬i̬v́ g keevi Plv Räp kiivitaja nüid pole kiivesid kuuldagid and Khk; kiived `ihkuvad einama peal Pöi; küll kiiv `koogab täna, `varsti tuleb `vihma; kiivemätas juba paljas (lumi laiguti sulanud) Muh; keebed karivad keevit, keevit Mar; kiib üiab kii-bek, kii-bek Mih; ki̬i̬viʔ nu umma suurõ nigu tuvikõsõʔ Plv; ki̬i̬v́ rü̬ü̬ḱ nigu pini sul man Räp Vrd kiives1
kiiv2 kiiv g kiivi “suur tsemendist tsistern (õllepruulimisel)” `liutamese kiiv Vig
kiki1kikk5
kiki2 kiki VJg Kod Plt int lapsed nurga tagant `üiavad [peituse] mäŋŋis: kiki juo, kiki VJg; ku kikitäd jäness [hüüad] kiki jänes kikkiih, perse põleb Kod; jäneselle õigatasse kiki maha, kiki maha Plt Vrd kikk8
kikk1 kikk g kiku Saa Kod MMg Äks SJn Vil eL(ḱ- Se; kiḱk Hls Võn; g -o Plv Vas); kiḱk g kiki Ran Kam pikuti üle leiva lõigatud poolik viil(ukas), pealmise või alumise koorikuga; hv põiki üle poole leiva lõigatud viil(ukas), nii pealmise kui alumise koorikuga paĺlu sa tahad, kas kiku või kaniku; laua pääl oĺli paĺlu levä kikke `vaĺmis lõigatud Saa; edemält lõegati puale leevä piält kikk, pitkergune Kod; egäss tervet kikku `kennigi es saa Pst; alumise koore mant lõigats alumine kikk, `päälmise koore mant `päälmine kikk üle `terve levä; ku ta (leivaviil) lõigati ütest küĺlest, siss olli ta kikk, ku `riśti otsast siss olli kanik Hls; kate käe kikk (õhuke leivaviil) Krk; pidu `pääle lõegati iks käär, aga egäpäevi `lavva `pääle lõegati kikk Nõo; Patta pannen lõigati [käkk] kiku kaupa väikses tüḱes San; Perremi̬i̬ss neh jagi egalõ ütele tüḱk liha ja˽kikk `leibä Rõu; üte otsa pu̬u̬lt ja tõsõ pu̬u̬lt lõigatass kikoʔ Vas; `lõikat kumma küle taht pu̬u̬lt kikku, kääro `lõikat kandso pu̬u̬lt Räp; `lõika sullõ üt́e śaksakiku (väga õhukese). śaksa kikkõga saa aiʔ talorahvas sööńüʔ Se ||fig sünnü ei˽tu̬u̬ kikk inäp leevä `otsa, kink jo ärʔum lõigat Rõu
kikk2 pl kikid Ksi; komp kikim Juu püstine mis lai on, eks see ole lasu, mis kikim on, eks see ole unik Juu; [jänesel] kikid kõrvad Ksi
kikk3 kiḱk (kikk) g kiki (kiḱi) Rõu Se Lut uhke, keks, edev ta um väega kiḱiss lännüʔ, ei tunnõʔ inämb hinnäst ei Rõu || edevus kikki `uavaʔ, iibä hüvvi `rõivit `uavaʔ Lut Vrd kekk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur