[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kett1 ket́t g ket́i, keti eP(kett Muh Emm Rid Mar Tõs Khn Ris Kod) eL; kett g ketti R(g kedi Kuu; n ketti Vai); kitt g kiti Rei ahel Tänä `siumme `aŋŋerjarüsäle kedi ala Kuu; vanast olivatta `nuoda kived, nüüd on kett all VNg; raha õli `kaulas kettiga `kohtomehel Lüg; Nüid on kettist kaik `kütked; kettigä `panna `kuorma `kinni Vai; `saagimise `juures on sured ketid, millega puid üles `vöötasse Khk; valla kirjutajatel olid `arvamise ketid, nendega `arvasid kogu Kär; vates`laagri ketid (ühendavad laeva täävi kliiverpoomiga) Mus; Kui rogi kεε sees aa, siis aitab sene vastu vasest kett ümber kεε; Soringuketi otsad aa all teki külgis kinni, ketipuht aga uladab üle tekklaaduni välimese sörva laaduni pεεle Emm; mine pane `veised kiti `otsa Rei; kui obost köietame, siis paneme ket́i `rõnga vaia `otsa Kul; Ket́ta oo peeniksid ja jämedid Han; laeva ketid on `suured ja paksud; ollandi ket́t on ilma `seekleta `ankru ket́t; runtou ket́t (jäme kett, mis ulatub laevast vaieriteni); `vatstaagi ket́id oiavad `tamstoki `õigelt Hää; ket́iga keeratakse `veśkid tuulele Nis; eläjäd one ket́in aia küljen; jalgratta ket́t; kase urvad pienikesed, juśko ket́id tolgotavad Kod; ketige niit́ (rulli otsas firmamärgina kett) om kige sikkep Krk; nüid om teräs lindid, ennembide `olli maa`mõõtmise jaoss ketid Ran; sõle olliva rinnan ja õbedatse keti olliva kaalan Nõo; hopõń um ket́i külehn kińni Rõu; `jaakari ketiʔ; kellä ket́t Se || ketti, ket(t)is, ketist keti külge, küljes(t) [hobune] Oli pöllal kettis ja `kargas ää Pöi; lase koer kitist `lahti Rei; vanast `pańdi loomad `kolkmesse, nüid pannakse ket́ti Juu; obuse jalg on ket́tis, mine tie `lahti JMd; lüpsi lehmad viiasse väĺjale ket́ti Lai; lehmä oĺliva välän ket́en Võn; panõʔ pini kette Rõu; mõ̭nõl ommaʔ eläjä˽kabluh, mõ̭nõl ket́eh Vas; no‿s tu laśk pini vallalõ ketest Se || palmikusse lõimed `võeti käärpuude pialt maha, siis akka lükkima teise käe pialt teise piale, siis lüki ket́ti Sim || te käsi om ketin (risti-rästi jooned peopesas nagu ketilülid) Trv

kett2 kett g ket|u van Vll, Kod(-o), kedu Kuu, keta Kod MMg; ketto g kedo, ketto Vai, kettu Jõh(-o) IisR; p ketta Kad
1. kest a. tera ümbritsev õhuke koor `tungelterä teeb leevä mustass, kett one must piäl, siist `valge MMg b. mao (koorunud) nahk usski ajab kedu maha Kuu; uśsi kett on `aĺlikas, `niisuke tuhm, `üstku tina`karva; aab `nahka ko˛e nagu uśs ketta Kad; c. (õhuke) nahk, kelme, kile rasval on kett nagu võipaber `ümmer; kui lint (kärbsepaber) ketu `piäle lü̬ü̬b, siis ep võta enäm `kärpsid `külge; kõhu kett õlema `kat́ki; mao keta lü̬ü̬b lehmäl `lõhki, kui sü̬ü̬b riśsikeenä piäl; munal on kett `valge ja kuare vahel Kod d. naha pealmine kord, marrasknahk; naha- või sarvekilluke; kõõm `nahka aja ketto `vällä Vai; mõnel on nägu kõõman, aab `nahka ja ketta; kes (sarved) vanass lähväd, ni̬i̬d akavad ketto vai ketetuss ajama; `tõura rüägätus one kua kui `valged ketod; `lambanaha piäl on kett Kod
2. fig Ei `sinne ole usutav `mennä, sield voib viel kedu`pääle (peksa) `saada Kuu; Kui te oma möruli ei jätta, `saate kettu `piale IisR; nüüd saab siul ketto `voetust üle (saad peksa) Vai; miis võt́t ta keta üle (pettis) MMg

kett3 kett g keta Ans Khk(g -u) Kei; pl ketid Vän, ketud Hag; ket́t g keti Tõs PJg ketas a. ümarpuust saetud ketas; mänguasi ketu kalid, nendega lüiasse ketu `pihta; `saeme puu otsast ketud ää Khk b. (voki) keder – Ans Tõs c. niiekettad – PJg Vän Kei Hag d. kedervarre ketas – Khk e. kettad voki värtna otstes pooli kett ning keeru kett; pailad pannasse siis keeru keta ning pooli keta `pεεle; löng pannasse oki kurgust läbi ammaste - - `amba üle esimise keta `vastu pöhja `külge, siis kedratesse `ambud kattu `töstades tagumise keta `vastu. säält `pöörtasse tagasi `jälle `lönga `töstades ammaste üle esimise ketani Khk
Vrd kets1