[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kestma `kestma (-ä), `kesta (-ä), (ta) kesta(b) (-ä[b]), (ei) kesta (-ä) Khk Vll LNg Han spor Pä, JõeK JMd(da-inf kestata) JJn TaPõ/`kes|ma (-mä) Kod MMg/ spor VlPõ M(-me), Ran Nõo MMgT Kam; `kestma, `kestada, (ta) kestab, `kestab Ris; `kestmä, (ei) kestäväʔ Plv, (ta) kestäss Räp; (ei) kestäʔ Se; da-inf `kestäʔ, (ta) kest Har; `kestma (-ä), `kesta (-ä), (ta) `kestab (-äb), (ei) `kesta (-ä) spor R eP; `kes|tama (-tämä) -tada, (ta) -tab (-täb) Kuu VNg IisR Khk Mar/(ei) kesta/ KuuK; `kes|tama, -ta, (ta) -tab hv Rei, VJg; `kes|tämä, -tä, (ta) -täb Juu; `kestama, kestata, (ei) `kesta Kse; `kestama, (ta) kestab Koe; `kestama Lüg(-ie) Kul Mär; nud-part kestand Juu Kos, kestanud KuuK, `kestand Pee VMr Lai; (ta) köst, (ei) kösta Krk
1. vältama, aega võtma; pidevalt jätkuma; (ajaliselt) püsima no kuda sadu on, vahest `kestab tükk `aega Hlj; pole sii söa löppu kuulda midad, kestab ikka edasi Khk; selle asja iga ei kesta kaua Mar; kui oli see sõda, mis kakskümmend `aastat `kestas Kul; `kehramine `algas vanasti `õhta ja `kestas ommiku kella kolmeni Kos; ei sie vihm soa kaua `kestada, akkab seilitama KuuK; sie `kestab ühöst päävast `teise VJg; kuiv keśt `kaugele. pitk kuiv ja põletas kõik ärä; mäletus kestäb põlvess `põlve Kod; kui pääv loojas on, iha kestab paar `tuńdi Äks; mure ike `piinas pikembelt rõõm ei kesta kavva Trv; nii kest mäng vai õdaguni Har; pulma˽keśtivä kolm nädälit Räp || ernes kestab ikke edassi (s.o teda kasvatatakse pidevalt) PJg; vana põld oli väga viljast `väĺja kurnatud juba. ega vana `põldu selle pärast maha ei `jäätud, ta `keśtis ikka edasi Ann
2. vastu pidamaa.  tarvitamiskõlblikuna või tugevana püsima, säilima Ei see `vergu lina mäend `keständ ku paar nädälä, `muudgu tee vade `jälle uus Kuu; trukk paganas ei `kesta (ei püsi) `kinni VNg; kõva `riide, sie `kestab `kauva `aiga `käia. `pehme `riide, sie ei käi `kauva, ei `kesta kedägi Lüg; Kallis asi kestab kaua, odav lähäb kohe vanas ja katti Han; kui mõni kaŋŋas ei kestanud, siis määriti, `tehti kas lina`siemne vett KuuK; minu lõŋŋad `kestasid omal ja `kestasid teesel kui `kandli kieled VMr; külmä eden puu ei kestä, külm võtab ärä; vai siis `vargatel mõni lukk kestäb; nüid tuleb neid süädikid, vai siäl ette kedägi kestäb Kod; keresekivi om ümärikse maakivi, üits `aasta kestab paĺt Krk; naaʔ `saapa keśtiväʔ kavva `aigu Plv; kolmkümmend `aastat `keste tu̬u̬ olõ katuss, mis tüvvipäädi `pańte Räp || elama vanemad inimesed ei kesta enam `kuigi kaua MMg; ma‿le prõ̭lla nigu mädä puu jälle, ega ma `kavva‿i kestä enämb Nõo b.  välja kannatama, taluma Ei sie köüs küll `kestä sidä jämejä `palki merest `väljä tiridä Kuu; jää - - ei `kesta viel `pääle `mennä Lüg; lepakoor on rabe, ei `kesta, aga kasetohi on `sitke, soab teha torbikud HJn; Kui villane kangas ei `kesta kududa, siis võib teist maśsina eliga `mearida Amb; tilgastand piim, ei `kesta `keeta Sim; algass puu ei kesta paenutata; vaevane `aige inime ei kesta põrutamist Trm; ei kestä `mitte `katsu, nõnna ärä `tohkonud; köis ei `kesnud tõmmata, õli `ropsti `kat́ki Kod; mõni [kivi] nagu puder, ei kesta `aamriga lüia, läb purust kõik Äks; ma olin kaks nädalad [pärast haigust] vel nende pool, `enne kui ma `keśtsin kodu `tuua; soo on `sitkem, `vintskem, võid `piale `minna, aga raba ei `kesta, sial lä˛äb kamar `kat́ki Lai; si̬i̬ lang om peenike nigu iuk, si̬i̬ ei kesta kodada Ran; śjo iä ei kest `ḱävvu; śjo (vanker, regi) ei kestä `ku̬u̬rmat viiäʔ. kest ḱülʔ! Se c.  jätkuma, piisama juo sie asi akkab `kestama, saab jago kätte. `kestab küll juo; vana`rahva `ütlus et naist`rahva varandus ei `kestä `rohkemb kui `tuoma`päiväst `jõulu Lüg; raha ei `kestä `nenda `kaugele Jõh; `leiba on nda vähe – tee‿p kui kauaks ta `kestab Khk; `laasto tuli ja laeno leib, ei kesta `kuigi kaua Mar; `surnu pärandus ja amme varandus – see põle kedagi kestand `ühti Juu; ei need jahud kesta kuńnikski Plt; kaua si leib kestäb, õige vähä teist KJn; üks sõna `sinna ei kestä (ühest sõnast on vähe) Vil c.  suutma, jaksama Ei `keständ tämä `aavu `vahtida Kuu; [vaeköit] `üksi inimine ei `kestä `laiali ajada Lüg; kes on vanad inimesed, ned enam ei kesta `käia töös Lai
Vrd kessatama, *kestima
3. (ruumiliselt) ulatuma Annamõisa `kestab Jära`metsa `väĺla (s.o ulatub Metsavere külani, kus asub Järametsa talu) PJg; sie raba ei kesta `Amblani, vahepial on ikke `metsa JJn; vanass ku rat́tid õlid, siis õlid piälikod, `kestsid `kaugemalle Kod
4. tasuma, väärima, väärt olema Ku `kiidedä, [vastatakse] ega sie vähikä asi `kestä `kiitä Kuu; `mingisugust au `anda tämäle ei `kesta Lüg; `lähmo `sinne. – ei `kesta `männä Vai; ei sie `kesta `kiita (pole tänuväärt) Kad || sie kestä kedägi (sellest pole midagi) Khn