[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kest1 kest g kest|a (-ä) eP/-ss- MMg/ M T Krl; `kest(a) g `kesta R; keśt g kesti Mih väliskate; pealispind; koor `üöveldä `laual vana `kesta `vällä päält Vai; `veski kest oli kivist Mus; Lambi kesta ma sai, aga pole midagi `sisse `panna, tühi Pöi; kest jääb iga `audumese aeg `sisse [kärjekannu] Var; nüid teie ei kuari `paksu ku̬u̬rt, tulevad aga `veiksed kestäd Kod; raiu ni̬i̬ servä maha, `servä ärä ni̬i̬ lavva kestä; lavva kest masine mant tuuvvass. mõni tege `aida lavva `kestest; paĺlas maja kest `valmi. si̬i̬ olli paĺlass kest üleven - - ku `paĺla seinä; vähjä ku̬u̬r ~ kest Krk; nõrga obõsõ mi̬i̬ss kribis niisa·ma, ai päält nigu `kestä, ei jõvva sügävält `kündä Kam || fig kehakatted, rõivad ühe kest jäänd `seie maha; akab see sii teiste ees `kesta ajama (lahti riietuma) Khk; Ma võta ette `kesta vähemaks, läks nönda sojaks Pöi; aa vana kest maha (võta vanad riided ära) Puh || fig võtame tal kestä maha (öeld looma nülgimisel) KJn || fig (peksust) Oleks vaja teha naha ~ tupe ~ kesta ~ kitli peale Kul; Sai kesta peale (peksa) Mär; sai ia kesta (keretäie peksa) Ksi; `Kestä, maotäit `anma – `pesmä Nõo a.  tera (seemet) ümbritsev (õhuke) koor, kate; sõkal (eriti odral ja kaeral) vilja `kestad on vilja nahad Jõe; kairdel on sured paksud kestad `ümber; kaira taŋŋud on ikka `kesti täis; nisu `üigestel on kestad `ümber. tali nisudel on `kanged kestad `ümbert εε tulema Khk; `siemne kestad Muh; siss sai [uhmris] naa kaua `tampi, kui kestäd peält ää tulid, sis sai ää tuulata, odra kestäd seest `vällä Vig; viĺla iibikesel on kest peal. viĺlal kroovitakse `veskel kest pealt maha Juu; [kaera] kest jääb iva `ümber, aga libled nied tulevad ära VMr; kaeral on libled ja rukkil on kestad (mille sees tera kasvab) Sim; aga kõlu rukit on vilets `peksa, tal on tera kesta sees; `veśki kivid õeruvad kestad maha, puhas `valge iva jääb järele. kestad lähvad `kliidest Trm; ühess nukass pissäb [päevalille] `si̬i̬mned suhu, tõesess tulevad kestad `väĺjä Kod; ku kesvä `suurmit tetäss, kest aiass päält maha; kaara `sõkle ja kestä. terä ümmer kestä; rüäl ei oole `kestä - - rüäl om `liide Krk || ?lible kaera kest läheb `lahti, akkab pudenema Kos b.  (marja-, herne-, kartuli-, õuna- jne) koor, nahk, väliskate `erne `kestad ja ua `kestad Lüg; `marjel o kestäd, marja `kestä `ümmert ärä ei `võeta mete Vig; õuna kest; ual o paks kest peal Kse; `seoksed kestilise koorega kartulid - - lööb kestad ülese Tõs; tikerbu marjal on paksud kestad peal Juu; teodoorad olid niisukesed ümmargused `valged kardulad ja nende kest oli niisukene sõmerlane Kad; maŕja kestäd kurnatasse ärä Kod c.  ussi (mahajäetud) nahk `allikiri `kesta jah õli maha jäänd Lüg; kääd kestatasid, `keertsi ussi `kesta, `ruitasi ümmarguseks (nii arstiti kestendust) Pha; ussi kest [kuivatatult] ühna kabiseb, `sõuke õhuke Muh; uśsi kestad oo eena `aeges eena sees maas Mär; uśs aab kesta iga kebadi pealt ää Var; uśsi kest on `niuke krooguline Kei; kui luom on `aige, siis talle `anta uśsi`kesta; va pika kest VJg; uśs aand kesta seĺjast maha Ksi; ku lääd keväde `mõtsa, uisa kesta om mahan; uisk aa `kestä. pää päält akkass `aama `kestä; uisk kestä si̬i̬st `vällä tükkin Krk d.  õhuke nahk, kelme, kile mõnel ollu rasva kest [akna] `ruute asemel Ran; ploomi rasva küĺlest `võeti kest, rasu tetti `pätsi, `panti kesta `sisse Nõo; rasva pääl om kest Krl e.  pealis-, marrasnahk; koorik; naha- või sarveliistak; kõõm `Pussijega `kraabida karv ühes `kestaga maha [tapetud seal] Kuu; kui palava päävaga sui `paljalt `olla, siis nahk ajab `kesta Khk; sarved aavad `kestu, siis ta kukub `nühkima. kus sari akkab kasuma, säält tuleb kest Krj; möned `kutsvad teda `söötrei, kesta korra ajab üles Vll; kut peas on säsogene kest, pεε lεheb `kööma, siis ajab `kesta Käi; need kestid tulad pealt ära koa. need kestid, see oo vana nahk Mih; suu pakatab ää ja aeab `kesti Tõs; kesta lõi jala päält ära Hää; nahk ajab kesta `korda ära, päike on ää kõrvetand; piä kestägä koos Juu; `lieted ajavad kesta maha Iis; nahk aap `kestä, nagu lastel nõstaste `järgi, tule nagu soomuss maha Krk; naha kest om ärä lännu, `katski veidi Rõn || fig lõime lõng peab ea lõng olema, ei tohi `pinku ega `tompu `olla, läheb soa pii vahele ja akkab `kesta `aama Mar || õhuke pealmine koor (kasel), lible tohu kestad ~ kase ebemed Trm; kase kest KJn f.  (pähkli) tupp, koor `pähkle kest ~ tupe Pär; `pähkle kest - - kõege `pialmene SJn g.  (teo) karp konnakarbi, seateo kest Mar; konnakarbi kest KJn h. u (paberossi, padruni) hülss padruni kest Tor; paberośsil on kestad, kest on mes si̬i̬ tühi `lülku on, kos tubakad ei õle siden Kod; paberośsi `kestäsi kõik põrand täis KJn
Vrd kese, kesi, kesn, kett2