kess|paika 1. ruumiliselt keskel(e), (millegi) keskmisse ossa või keskmises osas alt oli [heinakuhi] - - teräväm ja kes`paika suur mõhk `ümmer`ringiJuu; laud oli kes`paikaÄks; `kapsa patta - - ja tangu ja lihatüḱk ka kess`paikaPst; siĺm kess`paika `suurma sakõlõ ja kartole pudrulõ; tsägärikukõnõ linno pandass tiigi kess`paika kokkoRäp; kuh́älõ pandass oŕs kess`paikaLut 2.prep keset Kiige `tehti kess`paika külaKaa; maea oli just kess`paika `kohta (talu krunti) Kul; kess`paika `pääva kõige `rohkem ta (tuul) `puhkab Hää; saha konks oli kess`paika puud, teene ärg oli teenep̀ol `tiisle Rap; suur kauśs oli kess`paika `lauda VMr; vili oli kokku pant, rõuk tett kess`paika `nurmeKrk 3.postpkui labu kess `paika `einu tarist on, siis `eetesse: pane `keskele kaKhk; tsägärikukõnõ linno pandass tiigi kess`paika kokko Räp Vrdkeskpaika, kesspaiga