kessel`kessel g `kes|liKuuVNgMuhPhl(kesl g -le) JõeKhvAmb; kessel g `kesle p kessel|d (-t) Phl(`kesled) TõsHääTrv; g kesseliKäi; kesselJõePhaLei = kess1 1. võrkkott `kesle uiPhla.heinamärss, -võrk obuse kessel, sinna panna einadJõe; hobuse jägu `heinu `kesle seesPhl; `keslist teised obused kisuvad `väĺla [heinad], paneme kot́tiJõeKb. võrkkott mitmesuguste asjade (sibulad jne) hoidmiseks või kandmiseks `keslis on `leibaVNg; sibula kessel on tihem vörkPhlVrdkeslik, kesser 2. õlgedest, peergudest vm (mitmesuguse otstarbega) korv või vakk a.vitstest ja õlgedest korv hobuse söötmiseks (alt ja ülalt kitsam, keskelt laiem) `keslid oo `sõuksed ümmargused, nendega `anti obusele `kaeru ette; `kesli ketas tehasse kõege enne `valmis; kui `kessel juba `valmis, siis tehasse `uurded; `keslile pannasse pael `peale, kui obuse ette pannasse; enne sõid obused `kesli seest, nüid oo kotid; obuse kessel; `uoste `keslidMuhb.peergudest (villa)korv (? vakk) puupirrest kessel; `vaate `kesle sihen om lõnga keräTrv Vrdkestel 3. jahukott `veśkide pääl on `kesledHää 4.humkõht sein üvä `süömist. `kessel `ninda täis et; nuo õli ia `kessel, kuhu `sisse läks viiskümmend `klaasi tied LügVrdkeslik