kesk|paika 1.a. ruumiliselt keskel(e); (millegi) keskmisse ossa või keskmises osas net́si põhi oli must ja kesk`paika olid kirjud kudruksed õmmeldudJMd; pane pudel kesk`paikaKJn; luvva vaŕs `pantavat [kratile] siss keśk`paika, tu̬u̬ om tu säĺläru̬u̬tsKamb. ajaliselt keskel, vahepeal enne `olli `ümbrik, kesk`paika `rahval si̬i̬likud, nüid o leidid Muh 2.prep keset kesk`paika `rindu köis suur sõlg, südame `auku; koera koonu mestel üks silm kesk`paika `otsaMuh; `enne oli kesk`paika turu kaev, kuaś pialPai; kui ma kesk`paika jõgi saan, kukun jõkkeSJn Vrdkeset, keskele, kesk|paiga, kesk|paigu, kesspaika