kesket`keske|t (-d) KuuKaaMuhMärVigLihMihVarPJgJuuTürPeeVJg; kesketKJnprepkeset, (millegi) keskel, keskpaigas Sis `sendägi minu isä, `kesse `kesket `ielimäst sada jua, `justku vähä kolm`vierandil, `kuolis käviKuu; tulejalg oli `kesket parandutVig; ja lõgu oo naa rumal ta teeb `kesket `põldu [pesa] Var; `sõnna `kesked `kaussi `tehti [kiislisse] auk ja siis `pańdi või `sõnna `sisseTür; laud `oĺli `püśti kui poisike kesket tuba sääl või kammertKJn || [sari pandi] värävä `kohta noh. sest `kesked `paika rihalust [ta] ei ondMärVrdkesset