keskel1`keskelsporRePHlsKrkRanNõoSe; `keśkelKrkTLäKrl; -`keśkelPlvRäp I.adv 1. (ruumiliselt) keskkohas, -paigas, keskses asendis, ringi sees; keskkohta, -paika Mehed `issuti kobaras rie nenas ja puusärk õli `selja taga. `Miestel `viinapudel `keskelJõh; jahudi käsikivi pεεl, kaks suurd ümargust kivi, siis auk `keskelKäi; siis sial `keskel meres oo suur kibi rahoLih; `kolne nuṕp keskel ja `valged ääred, need oo kana`persedVar; uśs seisab keras nagu - - küünal, pea `keskel nagu tikk ülevalVJg; `kambrid olid otsas, rehetuba `keskelPal; ahjusuu jääp `keskel ja ahjusuu kõrvast tuleve lõõriKrk; kolm pata oĺl rinna pääl (reas), suuŕ pada oĺl `keśkel, kat́si pooli `oĺli `väikese˽paaʔKrl || lassid oo `sohksed ümmarikud - - `keskel `kohtas üks aukVarVrdkeskkottan 2. ajal, keset sösare sörmus `katke mingu `keskel kihla ajalPhl II.postp 1. (ruumiliselt millegi) keskosas, -paigas, (ringi) sees rihe‿pel ollasse ooste `keskel; kaśs magab vilja lasu `keskelKhk; ta `olli tule `keskel koheMuh; paja põhja `keskel oli suur aukJuu; konks õli laes ja pada õli kere (onni) `keskel konksu õtsasTrm 2. (ajaliselt) keskpaigas, keset kasu`lauped on nädala `keskelPhl 3. seas, hulgas, keskis, -vahel (sag liitsõnades) Oma `keskel on `tähtsad mihed, omal viel `korvatagused `märjad Kuu; `vennaste `keskel ei tohi `riidu `ollaVai; vana oli ise teiste `keskelPöi; taluinimest elavad oma`keskel, linnainimes oma`keskel Hää; uńt oli lammaste `keskel, `tahtis `lammad ää `murdaJuu; laps oli väilal `lillede `keskelVJg; poiss jooseb `rahva `keskelHls; pidänuva oma`keśkel aru Ran; paremb `hindä `keskelaŕa lõpeta sjo asiSe III.prepkeskosas, keskmisse ossa, teat alas(se) kajaka ingemaa on liivaleetselg `keskel merdJõe; `räime üidasse `keskel maad silkMuh; `keskel selle `platsi oli olnd - - kaevKse; Viib keele `keskel kõhtu (väga maitsev) Han; Madise (talu) oo `keskel külä `rohkemVar; luuk om `keskel `kelpaKrk Vrdkeset, kesk(es), keskis