kesa|põldkesa sie jääb nüid kesä `põllust, kuhu rukki sügise saab `pääle. `sinne jo `vietasse `sõnnik `pääle ja `künnetasse `sisseLüg; kesa pöllu `tuhlid on sihantse varased kut varased vöigud. ennem kut küli aeg tuleb `kistesse kesapöllu `tuhlid ülesKhk; sõniku kesä põld jääb `pahkrase kuevagaVar; aa loomad kesä põllale `söömäTõs; kesa põld pidi äästud olema karuse pääval siss sai ilusad rukkidTor; eks vanaste old igas talus oma kesa põld. kevade jäi ilma viljata, siis ta `puhkasAmb; minu ema võt́tis ka vahest ikke ühe kesapõllu oma lahutata [sõnnikut] Rak; nöörimaa, põlluh [siis] kesäpõld a üteh krundih, siss om kesänurḿ; tuu rüä seeh kesäpõld vaja ar `küńdäʔSe || fig`enni `ööti ikke kui tüdrikudel põlled ees olid, kesa põllol värab eesMar; kui tidrekul põll ees, siis oo kesapõllu värab `kinniVigVrdkesanurm