kesakes|a (-ä) üld 1. a. taliteravilja kasvatamiseks ettevalmistatav külvikorraväli `enne `tehti kesale `kardulid - - ned noppiti `enne ära kui rukkid `tehtiHlj; Aljasskesä (kuhu on külvatud haljasväetist) Lüg; Nüüd kevade `jääti kesa sügisest rukki jaust, `sinne `miski `päälä ei `külvätud; Kesadel `käisivad sia `karjad pääl, `kõrda igaühä kesalJõh; kesa `äästamine oli tüki `enne sönnigu väduKhk; üks aest rugi põld, teina aest odra pöld ja kolmanda `aesta on kesasEmm; Kesa kordama, ennem talvevilja seemendamist korduskündi tegemaVig; kebadi `väetasse sõnnik kesa `peale, ja `küntasse `sesse, sügisi tehasse ruki seeme `pealeMih; kui kesa on `küntud, siss võid eenamoale `minnaKos; kaera kõŕs jäi kesasse, seda ei `küntud [sügisel]; põld `puhkab kui on kesasSim; kesä õlgu enne jakopi`pääva kõrratud; kesä piäle tegin vikki; kesä on prii, kesäl ei õle `viĺjä piälKod; aja eläjä õhtsapoolen kesä `pääleTrv; linade `järgi jäi [põld] kesäss, ja kaara `järgi, mes `kiägi pidäsRan; kesä nimme `kandse [põld] keväjäst rüä tegemiseniKam; Kesasitt `veeti enne `jaaniRõn; om `jätnü kesäst. `saiski kesähSe; must ~ puhas kesapõllukultuurideta põld (sag küntakse juba sügisel üles ja haritakse vaheaegadega talivilja külvini) `sinne `väljä `pääle ei tie kedägi, piab `mustas kesäsLüg; Kesa oli must, joanibe ees vääti sönnik peale, sahati äe, rulliti äe, kaks nädalt enne küli `tehti `kordamise küńdPöi; `Eina `vaega (vaja) põlnu, `küńti kesa `ümmer mustaksHää; kanaperse. must kesa aas täis teda `paksu ja `paksu; puhas kesa, must kesa see jäi `puutumata (s.o sinna ei külvatud vilja) Pltb.sööt, harimata põllumaa pöllud seisid sidu `aastad kesasKhk; põllud `seisid kaks `aastad kesad, põllud oo rikkus Var; see põllutükk oo nii kesasse jäänd, `sõnna põle midagi `peale `tehtudJuu; mis kaua `seisnud, öeldasse koa kesaIis; uus mua ei seesä kesäss kava, ike viĺjä allKod || figkesasse ~ kesa peale jääma, kesas olemamillestki (mehest, lastest, teenistusest vms) ilma jääma ~ olema; maha jääma Naine jähi kesasse (mees läks kauaks ära või suri) Emm; ta (abielunaine) oo kesas, põle tal `lapsi ega, põle tal kedägistMar; si̬i̬ om kesä `pääle jäänu (vanatüdruk); selle moodug jäät kesä pääl, ku‿sa‿i viisi `õppi; kes es telli (ei kauple tööle) ennast, `ütless mea jää täo kesä `pääle; sa olet oma `tü̬ü̬ge `laokil, kesä `pääle jäänu, ku tõise om ärä tennu ja sina ti̬i̬t alle vi̬i̬lKrkVrdkesa|maa, kesa|nurm, kesa|põld, kesa|väli 2. suvi – VaiKhk`mihkli `päiväst - - siis `oldi jo kesä tüöd kuos, `tehtü `pello päält; mäni kesäst `naaburi mehele `tüöle; üle kesä `kuivaned `ahju puudVai || (suvisest kuuma õhu virvendusest) kui `päike sui virgeldab, siis ajad virgitsevad soja öhuga, siis ajad `mängvad kesaKhk 3. = kesakartul varajased kardulid kutsuti edemält kesäd, kesä o na sileda kuarega ja piterguneKod; kollased kesad ja `valged kesad. need olid ka päris iad, sü̬ü̬gi `kartuled olid, aga mädanesid sügise, mädanesid paeluPil; kesä om päält `valge, kõllatse ihudege - - õige paĺlu silmä `aukeHlsVrdkesäke