[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kerklema `kerkle|ma (-mä) Kuu spor L(-ŕ- Mih Saa), Kos JMd Tür VJg Sim I(-ŕ- Pal) KJn Plt, -me M/-ŕ- Hls/; `kerklõmõ San Krl, (ta) `kerkless Se; kergel|da (-dä) spor L, Kos VJg Sim Kod Plt, -de (-te) M; `kergellä Kuu; `kerkleda (-dä) Kuu Han Tõs Hää JMd
1. kiit(le)ma, uhkustama; edvistama Püüss `sengä `kergellä, ettei tämä igänä midägi unesda Kuu; `kerkleb mud́u, ega sellepärast saa `tehtud kedagi `ühti Mär; mis sa koa `kerkled, sina koa teol köesid Aud; `Prõõkab, et temal käekell – va kops `kerkleb; Müi näĺg ära ja osta kerklemese masin (öeld suurustajale) Hää; `keŕkleb nagu poolearuga Saa; ega ta nõnda ei oole, ku ta `kerklep ennast Krk; kergat́s tüdrik `kerklõss ja edestäss San || narrima, pilkama `kerkless – aasõ `uhḱit jutta ja tõist pilgada taht, nigu neḱk Se Vrd kergeldama, kergistelema
2. a. mitte paigal püsima, nihelema; kärsitult liikuma; vallatlema [haige] `kerkleb `aeva Kuu; mõssa (mis sa) `kerkled – ei seisa paigal VJg; vars nagu tulesäde, `kerkleb ja `ullab; niiśkene `eŕkvel aga. one rõõmus ja `kerkleb mehe ümmer (naisest) Kod; missa (mis sa) `kerkled ja `keerled ühte`puhku Plt; obene `kerkleb ~ `aeleb iis KJn b. fig keelele kerkima või tulema See sõna `kerkleb keele pial, aga `meele ei tule Han Vrd kergutama, kirklemä