kerk1kerk g kerg|u (-o) VõnKam/-ŕ/ OteV(ḱ-SeKra) a. (väike) 3–4 jalaga pink, järi `oĺliva `väikse ja suure keŕgu - - keŕgu `oĺliva ilma säĺlä`toeta; puu oĺl alt ümärik, päält tasatsess `lü̬ü̬du - - `istseva mitu mi̬i̬st rinnu üte keŕgu päälKam; Kerk oĺl iks inämbüisi esi tettü, `kerkõ laadast es ostõtaUrv; `väike oĺl kerk, suurõmb oĺl pińk. `kerku tarvitedi aho man, kartoka `ku̬u̬ri - - lehmä `nüssäʔ - - `istmisess kahRõu; vanast oĺl kergol sälä tugi kahPlv; peremehe jaos oĺl peräpink, sandi jaos oĺl must kerkVas; pińk om kõõ üle saina, a kerk om lüheb; `umblõdõ, siss pant jalaʔ kergo päleSe || (pool)pink mingiks tööks RehekeŕkSeVrdkergo, kergonõ, kärk2b. vahend säärsaabaste jalast tõmbamiseks, saapasulane jala `pästmisõ kerkSe
kerk2kerkKrl, g kerguMar, g kergaSan; p `kerkuTrm; all -kergulPlt 1. a.aerk, tundlik ma ole ikke kergu unega olnd, ma ei ole `raske unega olnd Mar || kartlik `väege kerk obõnõSanb.serksus, kiire reaktsioon tal (laisal inimesel) ei ole `kerku ega `erkuTrm 2. kerglane; edev; uhke üits kerk inemine, `ambaʔ alasi irvileSan; ei massaʔ nii kerk olõḱKrlVrdkerge, kerklane
kerk3kerk g kergi, kergohõrk (maitse, lõhn) teeb vorstile koa ea kergi. ea mekk, ea kerk sees; `kange ea kerk ais; kerk mekkMarVrderk