[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

kergutama1 kergu|tama VJg Sim Pal Lai Plt, `kergu- VNg, kergo- Kod u Se
1. (vallatledes) karglema, keksima; hullama, mürama; (ringi) hulkuma laps tańsib ehk tieb oma vigurid ja tükka, siis kergutab. ega suur inimene ei kerguta; õues käivad, kergutavad küla vahel Sim; poisikesed ripuvad puu `oksade pial - - mis te kergutate ja `tõmmate sial; kui poisid ja tüdrukud `tańtsisid - - lageda `vainu pial [öeldi neile] mis te kergutate Plt; viisi‿i·ʔ tüüd tet́äʔ, sis kergotas pääle küĺlä pit́eh; pan lehmä˽kaḿmitsahe, mi‿sa lasõt näil kergotadaʔ Se
2. uhkeldama, kiitlema; edvistama, eputama sie `kerguti ja `kiiti üht`puhku `endasa VNg; kergotab, ei õle `kośkil paegal, naesserahvas edev kos `poissa one Kod; mis sa kergutad. lähäb `teisi talusse, ja püiab ennast `siada; mõni vana inimene ka kergutab, kui ta edev on Lai; mis te veel kergutate, kui `viina `vasta ei võta Plt || kes kergatab ja `kerge`mielselt `naĺla tieb, sie kergutab VJg Vrd kergatama, kerklema
3. (kergemeelselt) raiskama, kulutamaVJg Sim Pal kergutas oma vara ää VJg; ta on kõik oma aśsad ja kraami ää kergutand Sim
kergutama2 kergu|tem(e) Hls, keŕgu- Krk; (ta) kergutab Pst kergitama, (veidi) tõstma kondi om nõnda valuse, ma pia ennast kergutem vähä; lääve linu kerguteme Hls; ta om nõnda rasse, ma ei jõvva tat keŕgute (~ liigute); kes peni `ända keŕguts ku ta esi ei keŕgude Krk
kergutama3 keŕgutama Kam, kergo- Plv Räp Se üheskoos laulma (ka palvemajas) külä naiseʔ käveväʔ kokko kergotamma, ega üt́s võt́t kotost kergo Plv; seto poole pääl käädäs kokko kergotama; võõdas voḱk üteh ja mindäs kergotama Räp; talvõl maasselitsah naase käävä laulteh küllä piteh, sis üldäss, et nä kergotasõʔ. tu kergotaminõ omgi – käävä pargih ja `laulvaʔ Se || (transitiivselt) hulgakesi lauldes kedagi õrritama nigu vahel `olli kõrtsi man ulk `poisse ku̬u̬n, siss üits ütel tõesele, et lääme sinna `tallu peremi̬i̬st keŕgutama - - `isteva keda trepi `pääle vai aia `viirde vai `värjä manu vai kos na saeva, nakassiva keŕgutama - - `laulseva, `õikseva, `uikseva, mõne `mängsevä `pilli - - `laulseva iki `albu `laule. kui ma poosike `olli (1870-ndatel), jäi keŕgutamise mu̬u̬d maha (keelati seadusega ära) Kam

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur