Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 3 artiklit
kergutama1 kergu|
tama VJg Sim Pal Lai Plt,
`kergu- VNg,
kergo- Kod u Se1. (vallatledes) karglema, keksima; hullama, mürama; (ringi) hulkuma laps tańsib ehk tieb oma vigurid ja tükka,
siis kergutab. ega suur inimene ei kerguta;
õues käivad,
kergutavad küla vahel Sim;
poisikesed ripuvad puu `oksade pial - - mis te kergutate ja `tõmmate sial;
kui poisid ja tüdrukud `tańtsisid - - lageda `vainu pial [öeldi neile] mis te kergutate Plt;
viisi‿i·ʔ tüüd tet́äʔ,
sis kergotas pääle küĺlä pit́eh;
pan lehmä˽kaḿmitsahe,
mi‿sa lasõt näil kergotadaʔ Se2. uhkeldama, kiitlema; edvistama, eputama sie `kerguti ja `kiiti üht`puhku `endasa VNg;
kergotab,
ei õle `kośkil paegal,
naesserahvas edev kos `poissa one Kod;
mis sa kergutad. lähäb `teisi talusse,
ja püiab ennast `siada;
mõni vana inimene ka kergutab,
kui ta edev on Lai;
mis te veel kergutate,
kui `viina `vasta ei võta Plt ||
kes kergatab ja `kerge`mielselt `naĺla tieb,
sie kergutab VJg Vrd kergatama,
kerklema3. (kergemeelselt) raiskama, kulutama –
VJg Sim Pal kergutas oma vara ää VJg;
ta on kõik oma aśsad ja kraami ää kergutand Sim
kergutama2 kergu|tem(e) Hls, keŕgu- Krk; (ta) kergutab Pst kergitama, (veidi) tõstma kondi om nõnda valuse, ma pia ennast kergutem vähä; lääve linu kerguteme Hls; ta om nõnda rasse, ma ei jõvva tat keŕgute (~ liigute); kes peni `ända keŕguts ku ta esi ei keŕgude Krk
kergutama3 keŕgutama Kam, kergo- Plv Räp Se üheskoos laulma (ka palvemajas) külä naiseʔ käveväʔ kokko kergotamma, ega üt́s võt́t kotost kergo Plv; seto poole pääl käädäs kokko kergotama; võõdas voḱk üteh ja mindäs kergotama Räp; talvõl maasselitsah naase käävä laulteh küllä piteh, sis üldäss, et nä kergotasõʔ. tu kergotaminõ omgi – käävä pargih ja `laulvaʔ Se || (transitiivselt) hulgakesi lauldes kedagi õrritama nigu vahel `olli kõrtsi man ulk `poisse ku̬u̬n, siss üits ütel tõesele, et lääme sinna `tallu peremi̬i̬st keŕgutama - - `isteva keda trepi `pääle vai aia `viirde vai `värjä manu vai kos na saeva, nakassiva keŕgutama - - `laulseva, `õikseva, `uikseva, mõne `mängsevä `pilli - - `laulseva iki `albu `laule. kui ma poosike `olli (1870-ndatel), jäi keŕgutamise mu̬u̬d maha (keelati seadusega ära) Kam