Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kerkima `kerki|
ma (-
mä), (ta) `kerkib R/-
mäie Lüg/
eP;
`keŕki|
ma (-
mä), (ta) `keŕkib Tor Juu JõeK JMd JJn VJg Kod Pal KJn Vil Puh;
`keŕk|
ma (-
mä), pr `keŕki- Vig Puh;
`kerkü|
ma,
-mõ Krl,
-mä, (ta) `kerküb Khn,
-mmä, (ta) `kerküss Plv Räp Se;
`keŕkü|
me, pr `keŕkü- Krk(-
m)
San Urv/-
mä/,
-mmä Plv;
`kerkima, (ta) kergib Hi Kei, (ma) kergi Khk, (nad) kergivad Koe, (ta) `kergib Hlj, imps `kergiti Jõh;
`kerkümä, (ma) kergü, (ta) `kerküss Vas;
`keŕkümmä, (ma) keŕgü, (ta) `keŕküss Rõu1. a. üles(poole) liikuma, tõusma, kõrgemale nihkuma no `ütle,
kas `kerkib üles (unisest inimesest) Kuu;
ma vihastasin kõhe `ninda,
et `karvad `kerkisid `püsti Lüg;
nii nobe `keima – `iused `kerkivad pees üsna;
ma oksendasi nönda,
mis perse `kerkis;
koes sa lehed `kerkides (rutates, hüpates) Khk;
pää `kerkib juba metsa tagant Pha;
vaekouss kergib Rei;
sandid niied pεεl,
ta‿p kergi `teistega `seltsis end Phl;
kelle jalg `kerkib,
selle suu `nälpab Aud;
kui kangas ei `kerki,
siis tuleb [tõsta] `niisi `kõrgemalle Amb;
ma ei suanud auto `piäle,
no kost ma puu `õtsa `kerkin (ronin) Kod;
vaht `kerkib `peale Plt;
jää om `vi̬i̬ri `mü̬ü̬dä `valla puha ja üless `keŕküne Krk ||
fig söna üsna `kerkib keele peel,
äga mette‿b tule `meele Khk;
Taal ing kerkis (pahameel tõusis) Emm;
ta süda üsna `kerkind sees,
nii ea meel olnd Mar;
`kerkis küll keele `peale aga ma `jätsin veel `ütlemata Kei;
Keele otsas kerkimas,
aga meele ei tule Amb ||
veri kergib `palgese,
öhekorraga lεheb ponasegs nägo Käi ||
fig käratama, kärkima sai tigedaks ja `kerkis mu `peale;
mis sa nüid `kerkisid ja kärsatasid nii `järsku Juu b. nägemis- või kuulmispiirkonda ilmuma kui `purjupaat vai laev akkab `alles `kerkima,
siis `üeldakse et üks `purjulaev `kollab VNg;
kui kena ilm,
et üles `kerkivad,
siis üle mere paistab pisike puu tukk ära Kaa;
tõstatab üles - - kui `selge ilmaga tesed rannad üles `kerkivad Pöi;
`Osmossaar on üles `kerkin Ris c. algama; tekkima, tõusma Tuul `ähvärdab ike `kerkida (puhuma hakata) aga ei sest tule `miski Jõh;
koes `paksu `eina on säält `kerkib labusid nda‿t `seenid üles;
teeb koest see `seie äkist `kerkis (tuli, tekkis) Khk;
juba kergib tuli `ahju Emm;
Paks pilv `kerküb `taeva Khn;
tuul `kerkib,
egä keskpäävä aeg ta `kerkib Kod;
vihm tuleb viśt ülesse,
`kerkib jah ülesse Äks;
Tu̬u̬ vanemba vihma u̬u̬g kerkip vist küll üles Rõn2. a. endisest tasapinnast kõrgemale tõusma; (mõõtmetelt, hulgalt, mahult) suurenema, paisuma maa `kerkib Kuu;
Akkab vist ilmale minema,
– mered kerkivad;
Seinad ikka `kerkivad seal (ehitusel) pissi tasa Pöi;
vesi `kerkib,
kaos või meres Tõs;
villad `kerkivad vakkas üles Ris;
`peened paĺgid,
maja ei `kerki HJn;
kõva edeltuulega vesi `keŕkib,
ida tuulega vesi pageneb JõeK;
mülgas soo,
`jalge all vaob ja ees `kerkib Tür;
ilmaklaaś `keŕkib,
et tuleb `vihma VJg;
nigu [piim] `keema akkab,
siis kohe `kerkib vuhinal padast `väĺja Lai;
kuke `si̬i̬ni ku löiäd `niskese mätsäku - - siis koŕv `kerkib (täitub) kõhe Kod b. käärides paisuma, kohuma leib voi sai - - on `ästi `kerkind Jõe;
`leiväd on `külmäd,
ei akka `kerkimäie;
appatuse tõrs. sääl `sõisas - - suure `luoma nahk kuus kuud,
siis õli `valmis. `tundas,
kui õli nahk `kerkind,
nahk piäb `kerkima `paksemast Lüg;
`kergidus on `kerkind,
akka vaid plini `paistama Vai;
Leib äi kergi kui `sötked külmad o Emm;
ku leib põle `kerkin,
siis `tõmbab korukse `lahti Var;
`Kunkled (
`kuklid)
`kerkivad laua pääl Hää;
`kiisel `kerkib. kui ta `kerkib ülesse,
kahiseb Amb;
siis on leib paras kui akkab `kerkima ja on juba `alla last,
siis on juba apu Kad;
leib `kerkib,
pane ahi kütte;
panin päŕmi `kerkima. piima `sisse Iis;
`surnu kui `kerkimä (lagunedes paisuma) akab,
kõhe koheneb nagu sai;
leib `keŕkis nõnna kohedass Kod;
ka sai pannasse pääle `kastmist `kerkima Äks;
ku karaśk `keŕküme om akanu,
siss kastets ärä Krk;
leib om üless `kerkünüʔ ~ nõsnuʔ Krl ||
fig Sina `kerkid ku pärmitainas (tüsenevast inimesest) Hää;
näe sul naiste`rahval on `jälle päŕm `sisse `pantud,
juba `kerkib (on rase) Plt;
Täl naene öörik kerkip nigu pärmi taenas (rasedast) Nõo c. suuremaks sirguma, kasvama; tärkama oras akab üles `kerkima Jäm;
Ta nii külm,
mis see rohi sii `kerkib Pöi;
`kapsad on nii `rõemsad pärast `vihma. `looja `kaste all kõik kohe `kerkib HJn;
taimed juo `keŕkind mulla alt `väĺja VJg;
vili `kerkib ilusast,
kui kasvab iast - - `enne pia `loomist `kerkib kõige `rohkem Trm;
kui vihima tuleb,
siis ein kõhe `keŕkib (hakkab kasvama) Kod;
timahavva joba inne jüri`päivä rüä˽`keŕküvä ärʔ (van) Plvd. fig (ametis) tõusma mees `keŕkis kord korralt ametis Tor e. fig suurenema, tõusma (hinnast) –
Kuu JMd Kod alate innad `keŕkiväd Kod Vrd kergatuma,
kergituma,
kerkuma