[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

kerkima `kerki|ma (-), (ta) `kerkib R/-mäie Lüg/ eP; `keŕki|ma (-), (ta) `keŕkib Tor Juu JõeK JMd JJn VJg Kod Pal KJn Vil Puh; `keŕk|ma (-), pr `keŕki- Vig Puh; `kerkü|ma, -mõ Krl, -mä, (ta) `kerküb Khn, -mmä, (ta) `kerküss Plv Räp Se; `keŕkü|me, pr `keŕkü- Krk(-m) San Urv/-/, -mmä Plv; `kerkima, (ta) kergib Hi Kei, (ma) kergi Khk, (nad) kergivad Koe, (ta) `kergib Hlj, imps `kergiti Jõh; `kerkümä, (ma) kergü, (ta) `kerküss Vas; `keŕkümmä, (ma) keŕgü, (ta) `keŕküss Rõu
1. a. üles(poole) liikuma, tõusma, kõrgemale nihkuma no `ütle, kas `kerkib üles (unisest inimesest) Kuu; ma vihastasin kõhe `ninda, et `karvad `kerkisid `püsti Lüg; nii nobe `keima – `iused `kerkivad pees üsna; ma oksendasi nönda, mis perse `kerkis; koes sa lehed `kerkides (rutates, hüpates) Khk; pää `kerkib juba metsa tagant Pha; vaekouss kergib Rei; sandid niied pεεl, ta‿p kergi `teistega `seltsis end Phl; kelle jalg `kerkib, selle suu `nälpab Aud; kui kangas ei `kerki, siis tuleb [tõsta] `niisi `kõrgemalle Amb; ma ei suanud auto `piäle, no kost ma puu `õtsa `kerkin (ronin) Kod; vaht `kerkib `peale Plt; jää om `vi̬i̬ri `mü̬ü̬dä `valla puha ja üless `keŕküne Krk || fig söna üsna `kerkib keele peel, äga mette‿b tule `meele Khk; Taal ing kerkis (pahameel tõusis) Emm; ta süda üsna `kerkind sees, nii ea meel olnd Mar; `kerkis küll keele `peale aga ma `jätsin veel `ütlemata Kei; Keele otsas kerkimas, aga meele ei tule Amb || veri kergib `palgese, öhekorraga lεheb ponasegs nägo Käi || fig käratama, kärkima sai tigedaks ja `kerkis mu `peale; mis sa nüid `kerkisid ja kärsatasid nii `järsku Juu b. nägemis- või kuulmispiirkonda ilmuma kui `purjupaat vai laev akkab `alles `kerkima, siis `üeldakse et üks `purjulaev `kollab VNg; kui kena ilm, et üles `kerkivad, siis üle mere paistab pisike puu tukk ära Kaa; tõstatab üles - - kui `selge ilmaga tesed rannad üles `kerkivad Pöi; `Osmossaar on üles `kerkin Ris c.  algama; tekkima, tõusma Tuul `ähvärdab ike `kerkida (puhuma hakata) aga ei sest tule `miski Jõh; koes `paksu `eina on säält `kerkib labusid nda‿t `seenid üles; teeb koest see `seie äkist `kerkis (tuli, tekkis) Khk; juba kergib tuli `ahju Emm; Paks pilv `kerküb `taeva Khn; tuul `kerkib, egä keskpäävä aeg ta `kerkib Kod; vihm tuleb viśt ülesse, `kerkib jah ülesse Äks; Tu̬u̬ vanemba vihma u̬u̬g kerkip vist küll üles Rõn
2. a. endisest tasapinnast kõrgemale tõusma; (mõõtmetelt, hulgalt, mahult) suurenema, paisuma maa `kerkib Kuu; Akkab vist ilmale minema, – mered kerkivad; Seinad ikka `kerkivad seal (ehitusel) pissi tasa Pöi; vesi `kerkib, kaos või meres Tõs; villad `kerkivad vakkas üles Ris; `peened paĺgid, maja ei `kerki HJn; kõva edeltuulega vesi `keŕkib, ida tuulega vesi pageneb JõeK; mülgas soo, `jalge all vaob ja ees `kerkib Tür; ilmaklaaś `keŕkib, et tuleb `vihma VJg; nigu [piim] `keema akkab, siis kohe `kerkib vuhinal padast `väĺja Lai; kuke `si̬i̬ni ku löiäd `niskese mätsäku - - siis koŕv `kerkib (täitub) kõhe Kod b.  käärides paisuma, kohuma leib voi sai - - on `ästi `kerkind Jõe; `leiväd on `külmäd, ei akka `kerkimäie; appatuse tõrs. sääl `sõisas - - suure `luoma nahk kuus kuud, siis õli `valmis. `tundas, kui õli nahk `kerkind, nahk piäb `kerkima `paksemast Lüg; `kergidus on `kerkind, akka vaid plini `paistama Vai; Leib äi kergi kui `sötked külmad o Emm; ku leib põle `kerkin, siis `tõmbab korukse `lahti Var; `Kunkled (`kuklid) `kerkivad laua pääl Hää; `kiisel `kerkib. kui ta `kerkib ülesse, kahiseb Amb; siis on leib paras kui akkab `kerkima ja on juba `alla last, siis on juba apu Kad; leib `kerkib, pane ahi kütte; panin päŕmi `kerkima. piima `sisse Iis; `surnu kui `kerkimä (lagunedes paisuma) akab, kõhe koheneb nagu sai; leib `keŕkis nõnna kohedass Kod; ka sai pannasse pääle `kastmist `kerkima Äks; ku karaśk `keŕküme om akanu, siss kastets ärä Krk; leib om üless `kerkünüʔ ~ nõsnuʔ Krl || fig Sina `kerkid ku pärmitainas (tüsenevast inimesest) Hää; näe sul naiste`rahval on `jälle päŕm `sisse `pantud, juba `kerkib (on rase) Plt; Täl naene öörik kerkip nigu pärmi taenas (rasedast) Nõo c. suuremaks sirguma, kasvama; tärkama oras akab üles `kerkima Jäm; Ta nii külm, mis see rohi sii `kerkib Pöi; `kapsad on nii `rõemsad pärast `vihma. `looja `kaste all kõik kohe `kerkib HJn; taimed juo `keŕkind mulla alt `väĺja VJg; vili `kerkib ilusast, kui kasvab iast - - `enne pia `loomist `kerkib kõige `rohkem Trm; kui vihima tuleb, siis ein kõhe `keŕkib (hakkab kasvama) Kod; timahavva joba inne jüri`päivä rüä˽`keŕküvä ärʔ (van) Plvd. fig (ametis) tõusma mees `keŕkis kord korralt ametis Tor e. fig suurenema, tõusma (hinnast)Kuu JMd Kod alate innad `keŕkiväd Kod
Vrd kergatuma, kergituma, kerkuma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur