Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kergatama kerga|
tama Muh spor L K,
Se, -
teme Hel,
kergätämä KJn Ote1. (tervislikust seisundist) pisut paranema, korraks toibuma kui `aige kergatab,
siis soab paramaks Juu;
kui inime `aige on ja natuke `rohtu suab,
siis nagu kergatas natuke,
aga jäi uudesti `jälle Koe;
`aigus juba kergatab vähä – kui jääb `kergemast VJg;
alati räägiti,
et kui `aige sedasi kergatab,
sis surema varsti ära SJn2. edvistama, eputama kergats tüdrek kergatab Tor;
mis sa kergatad alati Juu3. virgalt liikuma kelle jalg kergatab,
selle keel nälbatab (töö annab toitu) Muh Han PJg ||
kergatama – tühä aśä peräst käü kõ̭ik kotuse arʔ Se Vrd kergastama,
kergutama,
kergätümmä