kergatamakerga|tamaMuhsporLK, Se, -teme Hel, kergätämäKJnOte 1. (tervislikust seisundist) pisut paranema, korraks toibuma kui `aige kergatab, siis soab paramaksJuu; kui inime `aige on ja natuke `rohtu suab, siis nagu kergatas natuke, aga jäi uudesti `jälleKoe; `aigus juba kergatab vähä – kui jääb `kergemastVJg; alati räägiti, et kui `aige sedasi kergatab, sis surema varsti äraSJn 2.edvistama, eputama kergats tüdrek kergatabTor; mis sa kergatad alati Juu 3. virgalt liikuma kelle jalg kergatab, selle keel nälbatab (töö annab toitu) MuhHanPJg || kergatama – tühä aśä peräst käü kõ̭ik kotuse arʔSe Vrdkergastama, kergutama, kergätümmä