[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kergatama kerga|tama Muh spor L K, Se, -teme Hel, kergätämä KJn Ote
1. (tervislikust seisundist) pisut paranema, korraks toibuma kui `aige kergatab, siis soab paramaks Juu; kui inime `aige on ja natuke `rohtu suab, siis nagu kergatas natuke, aga jäi uudesti `jälle Koe; `aigus juba kergatab vähä – kui jääb `kergemast VJg; alati räägiti, et kui `aige sedasi kergatab, sis surema varsti ära SJn
2. edvistama, eputama kergats tüdrek kergatab Tor; mis sa kergatad alati Juu
3. virgalt liikuma kelle jalg kergatab, selle keel nälbatab (töö annab toitu) Muh Han PJg || kergatama – tühä aśä peräst käü kõ̭ik kotuse arʔ Se
Vrd kergastama, kergutama, kergätümmä

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur