kere|täis 1. nahatäis (peksa, noomida) aga tämä `andas tubinaga üä kere`täieLüg; Keretäis `sualas (ootamas) Jõh; Kass sai kere tääve `peksa kädeKaa; Teenis omal kina kere täveEmm; kere oo naa `aige, nagu oleks eä kere täie `peksa saandVig; ma `sõimasin täda ea keretäiePJg; annaks `talle ea vene kere täie, kui ma ta kätte soanJuu; Mis see keretäis suure poisi jurakalle änam aitabJür; `tahtsivad valitsejad kätte `saada, sellele `ańtsivad `opmańni kere `täieJõeK; anna mu mad́jakas `siia, ma `tõmman `talle ühe kere täieKad; selle kere täie õli ta au `kombel ärä ti̬i̬nnud Kod; `talle kulus see keretäis päris ära Lai; küll olli ta üte ää kere tävve valu saanuHls; mea sai üte kere tävve sõimadeKrk; ta sai üte kere tävve tappaKrl; sai kere tävve `pessäʔ Vas || nüüd ma `puhka ää kere tävve KrlVrdkehik 2. kõhutäis panin (sõin) kohe vene kere`täieVNg; `Vuhmisin küllia kere`täia, aga nüüd tahan `jälle `süüaIisR; Pani ikka `söukse kere tääve koa, et juba `aitasPöi; aga vitsutas eä kere täieVig; Opmanni mautäis ~ keretäisHää; Pistis (sõi) kohe seitsme lehma keretäie Pee; saen üvä kere täieKod; sai sialt paĺlalt ühe ia keretäie `süia, muud kedagiLai; no `oĺli iki keretäis küll, kolm `tu̬u̬pi `suṕpi ai `siśse RanVrdkereline, kessuline