[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kere|täis
1. nahatäis (peksa, noomida) aga tämä `andas tubinaga üä kere`täie Lüg; Keretäis `sualas (ootamas) Jõh; Kass sai kere tääve `peksa käde Kaa; Teenis omal kina kere täve Emm; kere oo naa `aige, nagu oleks eä kere täie `peksa saand Vig; ma `sõimasin täda ea keretäie PJg; annaks `talle ea vene kere täie, kui ma ta kätte soan Juu; Mis see keretäis suure poisi jurakalle änam aitab Jür; `tahtsivad valitsejad kätte `saada, sellele `ańtsivad `opmańni kere `täie JõeK; anna mu mad́jakas `siia, ma `tõmman `talle ühe kere täie Kad; selle kere täie õli ta au `kombel ärä ti̬i̬nnud Kod; `talle kulus see keretäis päris ära Lai; küll olli ta üte ää kere tävve valu saanu Hls; mea sai üte kere tävve sõimade Krk; ta sai üte kere tävve tappa Krl; sai kere tävve `pessäʔ Vas || nüüd ma `puhka ää kere tävve Krl Vrd kehik
2. kõhutäis panin (sõin) kohe vene kere`täie VNg; `Vuhmisin küll ia kere`täia, aga nüüd tahan `jälle `süüa IisR; Pani ikka `söukse kere tääve koa, et juba `aitas Pöi; aga vitsutas eä kere täie Vig; Opmanni mautäis ~ keretäis Hää; Pistis (sõi) kohe seitsme lehma keretäie Pee; saen üvä kere täie Kod; sai sialt paĺlalt ühe ia keretäie `süia, muud kedagi Lai; no `oĺli iki keretäis küll, kolm `tu̬u̬pi `suṕpi ai `siśse Ran Vrd kereline, kessuline
1. nahatäis (peksa, noomida) aga tämä `andas tubinaga üä kere`täie Lüg; Keretäis `sualas (ootamas) Jõh; Kass sai kere tääve `peksa käde Kaa; Teenis omal kina kere täve Emm; kere oo naa `aige, nagu oleks eä kere täie `peksa saand Vig; ma `sõimasin täda ea keretäie PJg; annaks `talle ea vene kere täie, kui ma ta kätte soan Juu; Mis see keretäis suure poisi jurakalle änam aitab Jür; `tahtsivad valitsejad kätte `saada, sellele `ańtsivad `opmańni kere `täie JõeK; anna mu mad́jakas `siia, ma `tõmman `talle ühe kere täie Kad; selle kere täie õli ta au `kombel ärä ti̬i̬nnud Kod; `talle kulus see keretäis päris ära Lai; küll olli ta üte ää kere tävve valu saanu Hls; mea sai üte kere tävve sõimade Krk; ta sai üte kere tävve tappa Krl; sai kere tävve `pessäʔ Vas || nüüd ma `puhka ää kere tävve Krl Vrd kehik
2. kõhutäis panin (sõin) kohe vene kere`täie VNg; `Vuhmisin küll ia kere`täia, aga nüüd tahan `jälle `süüa IisR; Pani ikka `söukse kere tääve koa, et juba `aitas Pöi; aga vitsutas eä kere täie Vig; Opmanni mautäis ~ keretäis Hää; Pistis (sõi) kohe seitsme lehma keretäie Pee; saen üvä kere täie Kod; sai sialt paĺlalt ühe ia keretäie `süia, muud kedagi Lai; no `oĺli iki keretäis küll, kolm `tu̬u̬pi `suṕpi ai `siśse Ran Vrd kereline, kessuline
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|