kepsu`kepsu, -olööma KuuVNgsporeP, TrvTspor V, -oLügVai 1. kepsutama, karglema `tallekesed `lüöväd `kepso; `talleke `vaivane, ei `jaksa `kepso `viskadaLüg; `lapsed `tantsivad ja `lüövad `kepsoVai; Vassikas löi `kargel `kepsuKaa; `Kepsu `lööma, sedasi ööda siis kui tall üppab. Neli jälga `seltsis lööb trups, trups `vastu maadRei; `lamba talledlöövad `kepsu ja `kõpsu Kse; kit́si talleke lõi ema `ümmer `kepsuSaa; lammas lööb `kepsuKei; laps lööb `kepsu Juu; `talled on kevade terased `kepsu `lüemaJMd; [kui] ema `lammad `kepsu `lüövad ja joosevad - -, need `näitavad ka vihma tulikud ääTür; lammas `viskab `kepsuVJg; lööb `kepsu nigu `lamma tall Plt; talled `kargavad `kepsuKJn; voonakese löövä `kepsu väĺlän Puh; ma taha `kepsu lüvväʔKrl; `lambaʔ `laskvaʔ `kepsoPlv || figküll nälg on isegi suur mies, se paneb `kepsu `lüöma iga üht (sunnib tegutsema) VNg; tühi kõht paneb `kepsu `löömaJuu; kui `leiba majas ei ole, paneb mehe `kepsu `löömaKos; näĺg paneb mehe `kepsu `lü̬ü̬ma Ran 2. teat mängust Lapse`põlves me lõime `kepsu - -, keks tuli kuolist JürVrdkepsi