kepsik1kepsikKPõIKsiHel, `kepsikR, g -u 1. a. kerglane, kergemeelne, litsakas (tüdruk) Ise nuor `tütrik aga `kepsik, `tõmmab `naisemehegaLüg; kas `teie küläs on `kepsikuid?Jõh; läks kepsikuks või kasuks KuuK; tüdruk läks kepsikuksKoe; enne vanast üeldi kepsik, nüüd muidu `lapsega tüdrukKad; kepsik on ukka läind tüdruk VJg; mis sa va kepsik kua kõneled, mine `vaata kus su lapse tosin onSim; need kepsikute lapsedKsib. indlev loom on `niisuke `juaksija ja `kepsik sie lehmVNg; muĺlikalle kua lorisid, kis `enne kahe `vasta (aasta) tõi [vasika]: läks kepsikas. ega `talle `kiegi nii vara `ärga and, ärg käis `lehmade ulgas karjamualKoe 2. elav (rüblik), kepselda armastav (loom, laps) `Kepsigulle kulub `palju `riiet ka, mes paradaKuu; kepsik on talleke ehk vasik ehk laps, on `rõõmus, mängäb ja `kargab; kepsikud `ütled lapsileKod 3. napakas – Hel Vrdkepsakas