kelp2kelp g kelbaTaPõPltPuh, g kelbäKodTUrvVas; keĺp g keĺbiTrmKodspor T, kelbäRäp 1. närb, isutu; valiv Lehm on nõnna keĺp, ükski `talle sisse ei lähä; si siga one vägä kelbä süägigä, mes tu̬u̬d, kõik jätäb üleKod; kelp ehk närune ehk maias, ei sü̬ü̬; kõikolema kelbad puhaÄks; si̬i̬ om sände keĺp sööjä, si̬i̬ egät `sü̬ü̬ki ei sü̬ü̬Ran; om kelbä söögiga, eläjä ja obese ka om; üt́s om kelp, tõõne om ää söögiga; temä‿m `väega kelp `sü̬ü̬mä, sellep tä nii kõhn omNõo; temä om väegadõ keĺbi söögigaOte; ei sü̬ü̬, om kelp ja lidsipRõn; Tää oĺl kadunukõ `väega `virgõ unõga ja kelbäsöögigaUrv; keĺp `sü̬ü̬misega ja kõhõnRäpVrdkelpus2, kelt1 2. kõhn taa jo kelbäh, kõhn, kelbäs jäänüVas