kelp1kelp g kelbaSaLKu sporeL, `kelbaR, kelbäVigKodKJnVasRäp, keĺbäeL(keĺpRõuRäp, ḱelpSe) 1. katuse kaldots, otsakatus kaduse `otsa `üitase kelbaks; `einu on veel kelba all püsutKhk; kus mud́u sedä `kelpä tehässe, ike oo kelbä saarikud koa; nee oo `kelbäd, mis `kõrgemas oo kui räästäsVig; täie viiluga katusel põle `kelpaTor; kui katus neĺla kańdi pialt kokku joosseb, siis otsad `üitakse kelbadNis; tuul lammutas katuse kelba ääJuu; voĺvi august tuleb kelp tulema, tuleb niikaua kui `riasta `piale; kõik ei `oska `kelpa tehagiKuuK; nüid änam paelu `kelpasi ei `tehta, tehakse täie viilugaJMd; vanal ajal õli palgidess kelp; kelp võtab ühe [sarika] puari jagu `ruumi ärä, tieväd täisviiluga; kelp one maja õtsanKod; kelbale pannasse vitsad, et tuul katust ei lõhuKsi; poole viiluga katussel on kelbäd KJn; katuss kelbä kottalt ärä lagunuTrv; mõnel maeal om pooĺ `kelpa, mõnel om terve kelpPst; egäl majal om kelba, ots om kelp, mis `laudege löödHls; ku paari pääl om, siis tulep kelp, siis katussKrk; kelp om poolõst maast katussel, kui õgu ots, siss `kelpä ei olõRan; katusse kelp om maea otsOte; vanast tetti kõiḱ [hooned] iks kelbäga; ilma kelbätämajaSan; kelp ommaja otsan, tu̬u̬ lätt nii pu̬u̬ĺ `liuhkaUrv; tarõ lauda vai aida ots oĺl kelp katusõ all; tarõl om kat́s `kelpäRõu; ku `kelpä sugugi ei olõ, siss ommaʔ paari saina pääle `pantuPlv; keĺp taht parandaʔ; Kelp piat laudõga kinni lüümäVas; värme keĺbä kollatsõss; keĺbäst aja lummõ tarõpääle Se; poolkelpa ~ poole kelbaga (katus) poole viiluga puale kelbägä majaKod; mis poolest maast `luipu om, see om poole kelbägeHls; õlõ katussel `olli kah kelp, kutsuti poolõ kelbägä; poole kelbäga katussel om ots tettu `viltu `allapoole, pu̬u̬l `kelpä om madalamb kui täis kelpRan; poole kelbage ooneSan; poolõ kelbägeKrl; pu̬u̬ĺ `kelpä Plv; mi̬i̬ʔ aida katuss um ilma kelbädä, aga maja katuss um pu̬u̬l `kelpäVas; tu‿om poolõ kelbagaʔSe; täiskelp (katus) ilma viiluta edemält `tehti ike täie kelbägä; täis kelbägä maju enäm ei `tehtä Kod; tävve kelbäge ülevest seni ku `allaTrv; täis kelbägä katussel lääb ots `õigede ülessRan; mõ̭ni maja tetäss täüve kelbägaʔ, mõ̭ni poolõ kelbägaʔUrv; täüs kelp lätt üless `harja `vaibaRõu || Tuul täna koja kelbalt (hum vastus küsimusele, kust tuul puhub) ReiVrdkelbas, kelpus1, kemp 2.otsa- ja küljekatuse ühenduskoht roo`pialne on, kus kaks `kelpa kokku läksid Nis; kelp on katusse serv. otsa serv, kui pöörab üles, see on kelp Plt; `pü̬ü̬rämese kohad katussel on kelbädKJn 3.a. otsakatuse sarikas `otsmised sarikad, neil ei ole `pańdi külles, nied on kelbadJür; kelbad on otsa sarikad, mis enam `puari ei lähe; täna ei sua `keiki sarikaid `piale, kelbad jäävad ikke panemattaKoeb. sarika tugipuu, tits – PJgAnn 4. ots(laud) Kerstu kelbad läind otsast ära; `kooĺja kerstul on kelp; Vöta sεεlt `oete kelba pεεlt kuubJäm; aseme kelpAns; (vankril) teine kelp ees, teine taga, et midaid ratastelt ära‿p kau; saani kelp ning kori; söömalaud oli tua `kelpas, `kambri seina `vastus Khk; aho keĺp (lagi) Rõu; sadula keĺp om i̬i̬n ja takantu̬u̬ `korgõmp servRäp || humtagumik mis sa teed koεrust, saad kelba `pihta; mis sa oma `kelpa näidad; magab nda, kelp paljas, ise‿p `teegidKhk 5. puuriida lukk si̬i̬ kutsutasse kelp, ku ladud tõene kõrd tõõsipidi; puud tõene kõrd tõsipidi nagu `kelpä tegid; kui puuri̬i̬da tikka ei lü̬ü̬, ladutasse kelbägäKod || ristnurka palgid kelp one majal kua all, kui raiutse maja `eeste ilma vundameńdita, `pantse kelp nuka `alla, paĺgid `riśsi nagu pu̬u̬ riida nukadKod