Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
keka n, g keka Vig Vil, kega IisR kergats, (söögiga) peenutseja Arvab, et teised ka nii kegad on kui ta ise; See on ju õige kega. Ega selle kegaga `saagi `õiget juttu ajada IisR; Selle kekale peavad kartulid väga puhtad olema, ega muidu söö. See keka jättis supi söömata, polnud vist hea Vig; Küll oli keka, küll oli meka, aga jäme oli kui tembi uhmer Vil