kehkendama`kehken-IisR, kehken|damaMarJuuJür, -dämäRõu 1. (end) esile tõstma, kiitlema; figkergitama `Aiva `kempleb ja `kehkendab, nagu oleks tema see suur `asja mees; `Ilmaski ta seda ei `räegi mis `mõtleb, - - `mutku `ninda `puoles `vinnas `kehkendab `ühte `puhkuIisR; ta tahab ikke ennast teistest ülemaks kehkendadaMar; mis sa kehkendad igäle `pooleJuu; sie on üks kehkenpüks, kehkendab aga ennastJürVrdkehklema 2. kergitama, kehitama Esi lät́s ja kehkeńd `ṕuksõRõu