[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kehitama kehi|tama, -tada L(kehe- Pä) K(-tata Lai) Trm, -ta VNg Sa, -dama, -ta Emm; kehi|tämä, -tädä Juu KJn Puh, kehi|teme, -te Hls Krk, kehitõmõ Krl
1. end liigutama, kergitama (nt õlgu) kehitab öladega; ep tia `esteks midad selle jutu `pεεle `vastu, siis kehidab `ölgu Khk; Ärra kehidas öla nukki, ei `ütlend midagid Emm; ei seisnd vakka, kehitas ennast `piale; kehitas ennast ligemale [ja] `eemale Mär; mitu korda kehitab, `enne kui ükskord tõuseb Var; tää ei viisi `jalgagi kehetada Tõs; lähäb õlasi kehites Khn; Sihverdaja on `seuke, `käies ikki kehitab, sihverdab Hää; kui midagi ei tea, siis kehita õlasid Juu; perse om ninda valuss, kehide küll ennast Krk; kui loom - - kiili `jooksis, siis kehitas [saba]; obune ka vahel kehitab, kui täkku ot́sib Lai; `olge kehitämä Puh Vrd kehendama
2. tõstma, (selga) upitama; kergitades kohendama kehita änd üles, nõnna et ta‿p sopaseks soa mette Muh; eina koormad kehitasse, läind veltu ehk, sääritasse tätta Mar; ma kehetasi oma `pisse seljakoti `selgä Var; kehetab `püksa, kui maha `vaovad Tõs; keheta mede aset; Kehetas viĺlakoti tagumiku alla ja läks veskele PJg; Tormiga on mere vesi müllane, laine kehitab `kõike soga põhjast üles Hää; rätsep `olla sańdid püksid teind, pean kehitama kogu aeg; kergitab ja kehitäb `müt́si, kui ta lähäb Juu; poiss kehitab sial oma `riideid Kos; `püksä kehitämä KJn
3. uhkeldama; kiitlema mis sa ennast kehitad, [öeldakse sellele] kes enesest suurt lugu peab ja teisi aab alvaks Muh; Tahab muidu kehita; mis ta tühja asja pärast kehidab Emm; nüd kehitab ennast nagu konn `künkal Plt; ta kehitäb ennast oma `uhkusega KJn || kis koera saba kehitab muud ku koer ise Mar Vrd kehitlema
4. köhatama tidrukus taol ütelti kehitevet iki, naisen sures ärä Hls