[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kehakas keha|kas L K Trv Võn, -kass Hää San, kiha|kas Sa(-gas g -ga Khk), kihä|kas Kan Vas, g -ka; kehä|käs g -kä Lüg Tõs KJn; kihä|kas g -kä Puh, g -kase Krk; -käss g -käse Se; kehägäs Kuu Vai
1. a tugeva kehaehitusega, kerekas Vanemb vend õli kehakas mies, tämal õli pikkust ja `paksust Lüg; se on üks kehägäs inimine küll Vai; see oo täis kehakas mees Mär; kehäkäs inime või mees, suur ja paks, jäme Tõs; monopuuli mi̬i̬s on õege kehakass Hää; kehakad inimesed ei ela vanaks Kos; küll on ia kehakas obune Iis; kehakas naine, `iake paks Lai; täitsa kehakas inimene, täie kasvuga Plt; temä õige kehakas ja tüdse Trv; kehaka inemise omm `jämme ja tugeva Võn; suure kihägä, kihäkäss inemine Se || rase kis `toomas naine on, selle `kohta `eetasse, see on nii kihakas Khk Vrd kehalik, kehaline, kerekas
2. s lõngakeha, kerimisvahend lõng saab kehakate `peale `aetud, siis `tõmmab `sirgu; üks `muĺklane selle kehakate moe `siia tõi Aud Vrd keha