kegu n, g keg|uRHaJJnSim, -oKod 1. väike hunnik `Koormat ei saand, `veike kegu oli rie pealHlj; Tõi `õue `päälä ühä pisikese kegu (puid) Jõh; Keda me suurt `saime, `veiked kegud ikke tegime; Mis `kuhjad nied on, nied on kegudIisR; Eidel pisike kegu agu kelgu pialJür; oleks saand kegusse `panna (heinu) JõeK; ega sie `kuorem old, sie üks kegu oliJJn; kegud on saadust `veiksemad. kui ein põlt täitsa kuiv, või vihm tulemas, siis `pańdi kegusse; see mõni `kuorem, see on eina kegu, kegu või köksSim || kössis inimesest Laps `istub `saanis `niigu kegu; `Külmast `köśsis nigu `veikekegu (karjalaps) IisR; `istus pliidi ies, pisike nigu kegu oli teine (haige) JJnVrdkegutus 2. ebapüsiv, kipakas (nt pink, regi) Ega sie ei `sõisa `püsti, üks kegu onJõh; Selle keguga sa `ümber lähäd, oleks `puugi pial (halvasti tehtud koormast); Sie on kegu tuol, ära kukku; No küll on prohvusse korv, kegu `persega, läheb aga `kallakilleIisR 3.kergats, edvik; elav, kärme Nisukese keguga ei maksa mis `rääkidagi, `vaata kas `ütleb teregi; `Keśki ka‿i `ütle selle kegule, mis‿sa‿nd üppad ja `luiskad IisR; vana Leena onekego, eledäss pirissäb kõnelda; naene õli kego – kiidäb tü̬ü̬ tegemiss, ku akab edeväss minemä; lähäb `kärmäss nõnnagu kego, nõnnagu kego lähäb, nõnnagu vedrude piälKodVrdkeku