keevkeev g keevaLäLosporHaJä, KLõ; keeb g kee|vaSaMuhLäLõRapPil, g -baMarPJg, g -bä Mar; kiev g `kievaR, kie|vaKPõIis, -väKhn; kieb g kievaIis, g `kieväKuu; ki̬i̬v g keeväKJnVõnSanSe, g kiäväKod; ki̬i̬b g kee|vä eL(-vaLei, -bäLut); n, g keevaEmm, `kieväVai 1. a.akuum, tuline; (ligi) keemistemperatuuril sippalgapesi `tuodi `metsäst ja nie `pandi siis `tünnisse ja `kievä vie sise, kieb vesi `pääle ja `hau˛uti `neiega (käsi, jalgu) Kuu; vesi on `kievä küllVai; Anna moole kopsiguga säält pajast `keeba vettJäm; pani kää `keeba vedeKhk; Kui töru `jooskes, siis `pandi `keeba vett `juure; See sui oo söhuke tuline keeb aeg, et körvetab keik asjad (taimed) ääKaa; jahud `pandi raba `tanni, siis keeb vesi `pandi `peale, pala vesiVll; kõige keevamal aal (keskpäeval) pead sa `niitma; `laupa `õhta `olli küll keeb saunMuh; üks asi oo `leige, teine asi oo pala, kolmas asi oo keeb; vanaisä pani taari `auded keebä vee `sesseMar; magusapu leväl ki̬i̬v vesi ti̬i̬b jahud magusasVar; keev vesi natuke üle kallatud ja `õhtu liguma `pandud [aganad loomadele] Tõs; Kievä `veegä `turduvad nõuvõd ruttu Khn; keeb vesi teeb puu `sitkemaks Tor; `peene `leiba `tehti ju ka, rukki püilist keeva `veegaHMd; mida keevam, tulisem on [toit], seda paramJuu; `päike läks kieva raua `karva `luoja, elekollakas, siis pidi ilus ilm tulemaKuuK; ma valan linnastelle kieva vie `pialeVMr; sulatand selle tina kiäväss ja siis `lasknud tälle mõlemille `silmä; ahi one ki̬i̬v ehk kuum; lahe lähäb vi̬i̬l kiävemäss Kod; libedaga `peśti pead, `tuhka patta ja keeb vesi `pealePil; `ki̬i̬bä vett kallaśs aganile `pääleTrv; olli küll ki̬i̬b saun, es või mitte `vihtu; karjate ku `ki̬i̬ba katelt (püsimatut last); `ki̬i̬bä `tuhka panni suka `sissi, selle keevä tuhak‿kõrveti; `kamren olli müürikańts, si̬i̬ läit́s keeväss, kuumassKrk; keevä `vi̬i̬gä `võetass `karva sigadel Puh; paan lippe kei, pääld valeti ki̬i̬b lippe [pesu] tõrikesi, alt mulgust `lasti jahedamb `väĺläNõo; kui vesi paan ki̬i̬ss, sis‿ta om ki̬i̬b vesiOte; Ega ki̬i̬b vesi alasi iss ki̬i̬ʔ, tu̬u̬ oĺl `endä häste kumb, et palut́ Har; keśs päävaʔ `aigu pallav `väega, liiv oĺl keeväss lännüʔVas || Kevade `puale - - akkas `kaŋŋaste kudumine, siis sai `lassa `nindat `surnukas õli kievJõhb. (täiendi täiendina, rõhumäärsõnana) eriti, väga (tuline) saand sa siis kodu, söönd, `loole `jälle `keeba tulist `neĺjaJäm; Supp oo nii keeb pala, kes seda süia veib; Seikse keeva palava päävaga jääb inimene tükkis laisaksKaa; Tuba oli omiku keeb pala, kui sai rabama aketudPöi; Täna keeb pala põle mitte, aga sõuke `undumene (ilm) Muh; supp oo keeb palaTorc.figtuline, elav, äge Nadukkane `kievä ja `kerge `mielegäKuu; Jõlma pani paksuks, kiev torm; `sündüs kieväks aaks (läks tormiks) Khn; aga si̬i̬ oli keeb mi̬i̬sRap; sina õled niesuke kievIis || nii keeb valu oli selja sihesKhk; Amba valu oo ikka üks keeb valu küll Kaa; kiävä kurjaga `ütles (elus kuradit nimetades) Kod | Mul oo sellega üsna üks keik, mis see mees teeb, pole mul sest äi keeba ega külma KaaVrdkeevaline 2.sfig kiirus, rutt Pastoi, kohes sa seikse keevaga paned; Kus sa selle tulise keevaga ikka ää jövadKaa 3. allikane, vett pulbitsev, külmumatu; vesine (padukoht) kievad aĺlikad on mõnes kohas; kiev maa ehk laugasHlj; keeb maa, muidu sedine vesine, jala all virtsub; `keebade maade pεεlJäm; `soidru koht on sihand keeb koht, ep külma εε; jögede sihes on ka sihantsed keevad kuhadKhk; keeb koht, kus vesi pöllu peal onPha; Keeb nögu moa, vesi peal; See tühi pole põld midagi, tükk va `keeba vee `auku, kevade on vett täisPöi; kevade on tüma, keev maa, nõgu kohtLNg; keeb maa, nisuke suur maa, mes `kuiba kardabMar; nisuksed keevad kohad põllu seesKos; irmus keev mägi, et nihuke ei kasvata `villa, tüma ja vesine Pee; meil on `kievasi `kohtasi, üss‿kui alt akkab `aurama vettVMr; kievad kohad, obuse jalg vaeub kohe sügavale Kad; `kieva põhjaga maa, mis ülesse keedabSim; keevik on mua kõht, mes keevad muad, kas rebase liiv või, - - ei õle `põhja allTrm; keev maa ei kuiva ruttu, kevadi aab kaua alt vett ülessePlt Vrdkeevik