[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
keerus1 keeru|s g -se Hää; -ss g -sse Äks M T, g -sõ Kan Krl, g -ssõ Urv VId(-o- Plv, -śs Räp Se); kiäru|s g -sse Kod; `kieru|s Kuu, `kiero|s Vai, g -kse
1. säie, keere, võrge Keerusi topitaks `praude vahel Hää; noh eintest sai keerutada nisukene keeruss Äks; kui keerust tetäss, siss üteldäss et `tõmba äste sikku Ran; Paklist ehk ravikist keerutedi keerussit, keerussega keideti lina puńte kinni Nõo; keerusse tetti pöörä pääl `valmis Ote; `kapla tetä ääpäidi, keerust keerutada kurapäidi Rõn; ta keeruss oĺl nii huba, et joba `väikese `tõmbamise `järgi katski läts Kan; keerusõ `laśti kokku, sõ̭s sai kõva köüd́s Krl; olõ keerussõʔ omma talvõl `uibidõ `ümbre Plv; `paklast höörätedäss kokko, tu‿om keeruśs; keerussõga köüdetäs `pundõ kińni Se || riba keerused, kellega maavikat `otsa `pańti, plekist `oĺlid Hää
2. heina-, linahunnik lina `kieros jo `pello pääl Vai; suur kaar `ainu `panti maha, tu̬u̬ keerutadi pulgaga `ki̬i̬rdu, siss‿sai nigu suur aena keeruss, aena tuut Ran
3. keerd, kruss, sõlm Vahel tegid `turskad ja `kammilad `verguss `olless `nindasugusi `kieruksi, et ole mies ja aruda `enne tükk `aiga sedä `kierust `lahti Kuu; `kütkel on `kieroksed sies Vai; käib kui kierus Iis || keeris tuule keerus võtab vett merest üles, ta läheb ühest kohast läbi, nagu nüür vahest Hää
Vrd keerd
1. säie, keere, võrge Keerusi topitaks `praude vahel Hää; noh eintest sai keerutada nisukene keeruss Äks; kui keerust tetäss, siss üteldäss et `tõmba äste sikku Ran; Paklist ehk ravikist keerutedi keerussit, keerussega keideti lina puńte kinni Nõo; keerusse tetti pöörä pääl `valmis Ote; `kapla tetä ääpäidi, keerust keerutada kurapäidi Rõn; ta keeruss oĺl nii huba, et joba `väikese `tõmbamise `järgi katski läts Kan; keerusõ `laśti kokku, sõ̭s sai kõva köüd́s Krl; olõ keerussõʔ omma talvõl `uibidõ `ümbre Plv; `paklast höörätedäss kokko, tu‿om keeruśs; keerussõga köüdetäs `pundõ kińni Se || riba keerused, kellega maavikat `otsa `pańti, plekist `oĺlid Hää
2. heina-, linahunnik lina `kieros jo `pello pääl Vai; suur kaar `ainu `panti maha, tu̬u̬ keerutadi pulgaga `ki̬i̬rdu, siss‿sai nigu suur aena keeruss, aena tuut Ran
3. keerd, kruss, sõlm Vahel tegid `turskad ja `kammilad `verguss `olless `nindasugusi `kieruksi, et ole mies ja aruda `enne tükk `aiga sedä `kierust `lahti Kuu; `kütkel on `kieroksed sies Vai; käib kui kierus Iis || keeris tuule keerus võtab vett merest üles, ta läheb ühest kohast läbi, nagu nüür vahest Hää
Vrd keerd
keerus2 `keerus (-i̬i̬-) Var Mih Hää Saa Trm, keerus Trm; `kierus R(-ss Kuu, -o- Lüg) Noa, kierus Iis
1. kõveras, keerdus, krussis sie pidi `undlikku `surma surema, sie luom, kel `karvad `kierus ja `mitme`päidi `seljas ja `kaela pial on Jõe; sie puu on `kierus, ei lähe `lohki VNg; vana inimine käib juo kõveras ja `kieros Lüg; `jääkad (pardid) `kierus sabadega Noa; regi oo `keerus (kiivas) Mih; susi (uss) on `ki̬i̬rus mättä pääl Saa; laug lõng ei õld väga `keerus; Keerus kui kerstu kaupmee koer (inimesest) Trm || `Silmäd `kieruss `nindagu `pässil (tige) Kuu; Külap oleks, saba `kierus, `müöda küla `lehkind ja `lõugu `laksutand IisR
2. pilgeni, ääreni (täis) ma `pańni kolm `keerus kuĺbitäit Hää
Vrd keerun
1. kõveras, keerdus, krussis sie pidi `undlikku `surma surema, sie luom, kel `karvad `kierus ja `mitme`päidi `seljas ja `kaela pial on Jõe; sie puu on `kierus, ei lähe `lohki VNg; vana inimine käib juo kõveras ja `kieros Lüg; `jääkad (pardid) `kierus sabadega Noa; regi oo `keerus (kiivas) Mih; susi (uss) on `ki̬i̬rus mättä pääl Saa; laug lõng ei õld väga `keerus; Keerus kui kerstu kaupmee koer (inimesest) Trm || `Silmäd `kieruss `nindagu `pässil (tige) Kuu; Külap oleks, saba `kierus, `müöda küla `lehkind ja `lõugu `laksutand IisR
2. pilgeni, ääreni (täis) ma `pańni kolm `keerus kuĺbitäit Hää
Vrd keerun
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|