[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

keere1 `keere S, keere Jaa Muh Hi(`kie- Emm)
1. keerdus; krussis; kõver `keere, jässakas puu, ep liha `luhki; (lõngale) keerd `pεεle, siis on `keere; `Keere köis Jäm; peksa kut `keere puu `sisse `vaia, mette‿p lähe; Sool lauk nönda `keere pεεs, mine aja `sirgemaks; `lääpajalg, kes `seokse kövera `keere jalaga on; Täna nönda vali tuul, et puud `keered kääs Khk; Pihl ta on eieti `keere puu Kaa; löng on pailu `keere - - lähäb puhas `rässi Pha; `löimed on `keeremat kut kuded Jaa; Sii `keerdu peal küll, `keeremad pole `löime `löŋga taris; Parama külje ais on nii suure `keere `moega Pöi; see oo nii keere, sellele oo rahude `pihta `antud Muh; kui Mihkel oli kodund ära, siis [naine ootas], et kael oli `keere. kui mees kodus oli, siis `taplesid nagu kass ja koer; Loud `kuivand εε ja nüüd on nii `keere justkut tuuliga tiibas; `kiere puu, äi lehe `luhki Emm; löng on nii `keere, et veab `rätsu Käi; ratas on `keere, kui ta ilusasti assi pääl ei joose; `keere trepp Rei; nii keere räts löng Phl || Mihe nina oli pεεs `keere Emm
2. kõõrdi naa `kiere `näuga Emm; kenel teina selm palob `leiba, teina kala, siis on `keered selmad Käi; silmäd `olled `keerded Phl || vilavad, petlikud `vargal kohe seust `keered silmad pεεs Phl
3. taipamatu sa oled koa peast keere; sa oled aga nii keere laps et Muh || purjus meie Mihkel `olli koa ühna keere kui kojo `tulli Muh
Vrd keera, keerd