keedav`keedav g -aReiMar(-b) MärVigHanKseTõsPlt; `keedäv g -ä VigTõsKJn, -i̬i̬-Krk; `kied|avRis, -äv g -äväKhn; `keed|evKäi, g -vaPlt; `ki̬i̬d|evÄks, g -va, -väKodrabane, allikane (pinnas) Se va mee eer aeb vett ülesse ja on `keedev kui ermus Käi; `Keedaval põllul jäi rukkikülv sügisel tegemata Mar; eks sii ike ole mõnes `kohtes, ole koa raba laud, nee ei külmetä kinni, nee o `soojad, `keedäväd koehadVig; `kiedav koht on netsoke koht, kus maa siest kiedab vett ülesRis; tõesil one `ki̬i̬dväd kõhad põllu siden, kos `ki̬i̬dev mua one, kiädäb ülesi, `kerkib ülesi ja jälle vajob `allaKod; põllu pial on madalad `keedvad maad, liiva maa `tõmmab vee `sisse, see ei ole `keedevPlt; mõness kottel om `ki̬i̬däv kotuss, kun allik all om, kurt like alatiKrkVrdkeebjas, keede, keev