keebats1keeba|tsVas, -t́sSimUrv/g -t́si, -d́si/; kiäbäts g -iKod 1. vallatu, ülekäte läinud, kerglane; peru se lehm on va keebat́s, ei seisa paigal kui lüpsad; `üeldasse, et mis ta on, va igavene keebat́s, lõkerdab `ringi ja käib pośtegaSim; obõst ka `üĺti keebat́siss, ku perśt visassUrvVrdkeevisk 2. kõhn, vilets loom tämäl ka mõne obene, üks kiäbats ike oneKod; tuu ostõt hobõnõ om sääne keebats, nõrga kondigaVasVrdkebajas Vrdkebajas, keegats, kiibats